Järva maanaised tähistasid aastapäeva 15. oktoobril 2023
Pühapäeval, tähistas Järva maanaiste ühendus ülemaailmset maanaiste aastapäeva.
Juhatuse esinaise Aime Kallandi aktiivsel eestvedamisel on kõikidel koosviibimistel olnud alati silmaringi laiendav ja õpetav eesmärk. Ka seekord ei kaldutud traditsioonist kõrvale, kuid aastapäeva kavasse oli plaanitud üllatuslik moment. Kokkutulek algas tavapäraselt: nime kirjapanek registreerimislehel (aruandluse tarvis), kallistused,
tervitused ja jällenägemisrõõm. Uudistamisväärne oli retrostiilis kokkuseatud kujundus – õlgede, linikute ja ammuste esemetega, autoriteks Marika Joa ja Vahur Kreitsman.
Kui kõik laudade taga istet võtsid, alustas meisterkokk Vahur Kreitsman, et viia läbi mini kokakursus kalaroogade valmistamise ja serveerimise alal. Esmalt pööras kokk tähelepanu puhtusele ja toiduainete kvaliteetsuse tähtsusele. Järgnes koka töövahendite tutvustus, seejärel oli aeg alustada toidu valmistamisega. Lihttööd, nagu sibula koorimine, hakkimine, kartulite ja kala tükeldamine oli naiste ülesanne. Toidu küpsetamine, maitsestamine, serveerimine oli koka töö. Kogu tegevus toimus õpetamise ja selgitamise saatel. Töö käigus nägime, kui lihtne, (muidugi pealtvaadates), on kala naha eemaldamine ilma noata, pöialde abil. Saime teada palju kasulikke nippe toidu valmistamise ja maitsestamise alal, sealhulgas ka seda, et erinevad soolad on erineva soolsusega, kõige soolasem on merisool.
Järgnes valmistoitude degusteerimine. Maitseelamusi oli rikkalikult, kiitvaid hinnanguid jägus ohtrasti.
Meisterkokk Vahur jagas tehtud töödest retsepte.
Kella kolme ajal saabus üllatuskülaline hr Aldo Tamm koos elukaaslasega. Hr Tamm tuli Järva maanaisi aastapäeva puhul õnnitlema, edaspidiseks aktiivet ja raugematut tegutsemislusti soovima. Ühtlasi tegi Aldo Tamm lühiülevaate maaelu arengust ja vastas küsimustele.
Märkamatult oli kella väike seier viie suunas liikunud, Kirjakäes oli aeg pidu lõpetada. Lahkuti rõõmsatujuliselt sooviga peatselt kohtuda, et ammutada uusi teadmisi ja saada positiivseid elamusi.
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised II” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald
Evi Treimann, Järva maanaiste ühenduse juhatuse liige
Pühapäeval, tähistas Järva maanaiste ühendus ülemaailmset maanaiste aastapäeva.
Juhatuse esinaise Aime Kallandi aktiivsel eestvedamisel on kõikidel koosviibimistel olnud alati silmaringi laiendav ja õpetav eesmärk. Ka seekord ei kaldutud traditsioonist kõrvale, kuid aastapäeva kavasse oli plaanitud üllatuslik moment. Kokkutulek algas tavapäraselt: nime kirjapanek registreerimislehel (aruandluse tarvis), kallistused,
tervitused ja jällenägemisrõõm. Uudistamisväärne oli retrostiilis kokkuseatud kujundus – õlgede, linikute ja ammuste esemetega, autoriteks Marika Joa ja Vahur Kreitsman.
Kui kõik laudade taga istet võtsid, alustas meisterkokk Vahur Kreitsman, et viia läbi mini kokakursus kalaroogade valmistamise ja serveerimise alal. Esmalt pööras kokk tähelepanu puhtusele ja toiduainete kvaliteetsuse tähtsusele. Järgnes koka töövahendite tutvustus, seejärel oli aeg alustada toidu valmistamisega. Lihttööd, nagu sibula koorimine, hakkimine, kartulite ja kala tükeldamine oli naiste ülesanne. Toidu küpsetamine, maitsestamine, serveerimine oli koka töö. Kogu tegevus toimus õpetamise ja selgitamise saatel. Töö käigus nägime, kui lihtne, (muidugi pealtvaadates), on kala naha eemaldamine ilma noata, pöialde abil. Saime teada palju kasulikke nippe toidu valmistamise ja maitsestamise alal, sealhulgas ka seda, et erinevad soolad on erineva soolsusega, kõige soolasem on merisool.
Järgnes valmistoitude degusteerimine. Maitseelamusi oli rikkalikult, kiitvaid hinnanguid jägus ohtrasti.
Meisterkokk Vahur jagas tehtud töödest retsepte.
Kella kolme ajal saabus üllatuskülaline hr Aldo Tamm koos elukaaslasega. Hr Tamm tuli Järva maanaisi aastapäeva puhul õnnitlema, edaspidiseks aktiivet ja raugematut tegutsemislusti soovima. Ühtlasi tegi Aldo Tamm lühiülevaate maaelu arengust ja vastas küsimustele.
Märkamatult oli kella väike seier viie suunas liikunud, Kirjakäes oli aeg pidu lõpetada. Lahkuti rõõmsatujuliselt sooviga peatselt kohtuda, et ammutada uusi teadmisi ja saada positiivseid elamusi.
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised II” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald
Evi Treimann, Järva maanaiste ühenduse juhatuse liige
1.oktoober 2023 Kuidas Järva maanaised linakitkumist õppimas käisid ega õppimine vanust ei küsi
Esimesel oktoobril oli Järva maanaistel harukordne võimalus külastada Avinurmes, Maetsma küla MTÜ Nurmetuled tegusaid prouasid.
Muinsuskaitse raames on tegevused koondunud katusteema „Elav pärand“ alla. Kuna tänavune aasta on linateemaline, pakkusime endid neile linakitkumistalgule õpipoisteks.
Paljud meist ei olnud mitte kunagi linapõldu lähedalt näinudki. Nüüd saime tööga sõbraks, enamgi veel,
meie 13 liikmelisele seltsonnale töö lausa meeldis.
Kitkusime esimesed linapeotäied valmis , sidusime nad kokku ja köidetud peod asetasime hakkidesse. Hakki pandud linapeod olid nagu väikesed nukukesed linapõllul.
Töö tehtud, järgnes maitsev lõunasöök, erilist tähelepanu pälvis vana talurahva iidse retsepti järgi keedetud õunasupp. Tänutäheks jagati igale osalejale pakike toortatart koos retseptiga.
Täname südamest MTÜ Nurmetuled eestvedajat, Küllike Pärna, taluperenaist Maiet, kelle põllul lina kasvas.
Olge tänatud, kallid maanaised ja meie kaaslased, kes selle „hullusega“ kaasa tulid ja tööd teha lustisid!
P.S.
Teadmiseks kõigile! Oktoober on rahvusvaheline maanaistepäeva kuu!
Maanaiste ühenduse eestvedaja, Aime Kallandi
Esimesel oktoobril oli Järva maanaistel harukordne võimalus külastada Avinurmes, Maetsma küla MTÜ Nurmetuled tegusaid prouasid.
Muinsuskaitse raames on tegevused koondunud katusteema „Elav pärand“ alla. Kuna tänavune aasta on linateemaline, pakkusime endid neile linakitkumistalgule õpipoisteks.
Paljud meist ei olnud mitte kunagi linapõldu lähedalt näinudki. Nüüd saime tööga sõbraks, enamgi veel,
meie 13 liikmelisele seltsonnale töö lausa meeldis.
Kitkusime esimesed linapeotäied valmis , sidusime nad kokku ja köidetud peod asetasime hakkidesse. Hakki pandud linapeod olid nagu väikesed nukukesed linapõllul.
Töö tehtud, järgnes maitsev lõunasöök, erilist tähelepanu pälvis vana talurahva iidse retsepti järgi keedetud õunasupp. Tänutäheks jagati igale osalejale pakike toortatart koos retseptiga.
Täname südamest MTÜ Nurmetuled eestvedajat, Küllike Pärna, taluperenaist Maiet, kelle põllul lina kasvas.
Olge tänatud, kallid maanaised ja meie kaaslased, kes selle „hullusega“ kaasa tulid ja tööd teha lustisid!
P.S.
Teadmiseks kõigile! Oktoober on rahvusvaheline maanaistepäeva kuu!
Maanaiste ühenduse eestvedaja, Aime Kallandi
12. augustil 2023
toimus aiandusalane koolitus Jalgsema külas, Tooma talu õues.
Koolitajad firmast Loomepalmik OÜ näitasid maastikul ja joonisel, millega arvestada, kui asuda uu aiakujundust planeerima. Põhjaliku koolituse läbisid 26 kuulajat.
Projekti "Õppivad Järva maanaised II" rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald.
toimus aiandusalane koolitus Jalgsema külas, Tooma talu õues.
Koolitajad firmast Loomepalmik OÜ näitasid maastikul ja joonisel, millega arvestada, kui asuda uu aiakujundust planeerima. Põhjaliku koolituse läbisid 26 kuulajat.
Projekti "Õppivad Järva maanaised II" rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald.
Külla naabritele 26. juuli 2023
Heinakuu 26 kuupäeva hommikul kogunes seltskond Järvamaa maanaiste ühenduse liikmeid Koeru kultuurimaja juurde, et alustada sõitu naabermaakonda Jõgevale, külla Jõgeva maanaistele.
Reis toimus naabrinaiste tegevuse tutvumise ja sõprussidemete süvendamise eesmärgil.
Esimene peatus oli Siimustis, kus iga soovija sai vajaliku ja kauni keraamilise savinõu osta.
Lühikese peatuse järel jätkus sõit Härnanurme kalakasvatuse tallu. Kohvimaja ees ootasid meid juba Jõgevamaa maanaised ja kalakasvatuse talu perenaine. Uudistamist jätkus küllaga.
Bioloogiharidusega endine õpetaja, praegune talu perenaine, tegi ringreisi kalakasvatusest ja
andis ülevaate 27 aastat tegutsenud talu tegevusest, kalakasvatuse probleemidest, kaladel esinevatest haigustest. Huvitav oli teada saada, et kalad ei löö sulpsu mitte õhust haaratava putuka järele, vaid soomustele kogunenud soovimatutest kahjuritest vabanemiseks vastu veepinda plaksates. Rõõmustav oli kuulda, et toimub järjepidevus, perepoeg jätkab talus kalakasvatustööd.
Ühises lõunalauas tutvustati vastastikku maanaiste huvitavaid ettevõtmisi ja murekohti.
Huvitavat ja kasulikku kokkusaamist jäävad jõgevalastele meenutama järvakate kruusid, mille peal logo,
veebilehe aadress ja fotod. Tagasiteel külastati Põltsamaa lossi, kiiremad jõudsid läbi põigata Meie kauplusest. Minutilise täpsusega oli reisiseltskond kohal ja sõit võis jätkuda Põltsamaa roosiaeda, et panna päevale punkt, pakkuda silmailu ja teha traditsiooniks saanud ühispilt albumisse.
Päev õnnestus igati, oli reisiseltskonna ühine arvamus.
Täname Järva valda toetuse ja Kiiker OÜ transporditeenuse eest!
Evi Treimann, JMÜ juhatuse liige
Heinakuu 26 kuupäeva hommikul kogunes seltskond Järvamaa maanaiste ühenduse liikmeid Koeru kultuurimaja juurde, et alustada sõitu naabermaakonda Jõgevale, külla Jõgeva maanaistele.
Reis toimus naabrinaiste tegevuse tutvumise ja sõprussidemete süvendamise eesmärgil.
Esimene peatus oli Siimustis, kus iga soovija sai vajaliku ja kauni keraamilise savinõu osta.
Lühikese peatuse järel jätkus sõit Härnanurme kalakasvatuse tallu. Kohvimaja ees ootasid meid juba Jõgevamaa maanaised ja kalakasvatuse talu perenaine. Uudistamist jätkus küllaga.
Bioloogiharidusega endine õpetaja, praegune talu perenaine, tegi ringreisi kalakasvatusest ja
andis ülevaate 27 aastat tegutsenud talu tegevusest, kalakasvatuse probleemidest, kaladel esinevatest haigustest. Huvitav oli teada saada, et kalad ei löö sulpsu mitte õhust haaratava putuka järele, vaid soomustele kogunenud soovimatutest kahjuritest vabanemiseks vastu veepinda plaksates. Rõõmustav oli kuulda, et toimub järjepidevus, perepoeg jätkab talus kalakasvatustööd.
Ühises lõunalauas tutvustati vastastikku maanaiste huvitavaid ettevõtmisi ja murekohti.
Huvitavat ja kasulikku kokkusaamist jäävad jõgevalastele meenutama järvakate kruusid, mille peal logo,
veebilehe aadress ja fotod. Tagasiteel külastati Põltsamaa lossi, kiiremad jõudsid läbi põigata Meie kauplusest. Minutilise täpsusega oli reisiseltskond kohal ja sõit võis jätkuda Põltsamaa roosiaeda, et panna päevale punkt, pakkuda silmailu ja teha traditsiooniks saanud ühispilt albumisse.
Päev õnnestus igati, oli reisiseltskonna ühine arvamus.
Täname Järva valda toetuse ja Kiiker OÜ transporditeenuse eest!
Evi Treimann, JMÜ juhatuse liige
Õppereis Põhja-Lätimaale 16.-17. juuni 2023
Järva maanaistel Lätimaal käidud, nähtud see saldejumsi tehaski. Ikka täispiimast, koorest valmistatud maius, kolme vahetusega, 80 inimesele tööd pakkuv Ruhja, alla 3000 elanikuga linnake.
Rujiena saldejums, vaadake, kas hakkab nt Rimis silma.
Külastasime kanepitalu, kaifi ei saanud, põnevaid elamusi küll. Marju lapselaps, Mirjam keerutas köitki,
saime maitsta kanepitampi, ostsime kaasa ühte-teist. Pojengide talu,
Jaunrujase peremees on meie Rein Sanderi hea sõber, (Rein saatis pilte).
Kasvatatakse sibullilli, vesiroose, suur hostade kollektsioon ja pojengide väli!
Sealt ei raatsinud kuidagi ära sõita. Sigulda - mis esimesena meenub - kepid! Aeg oli sealmaal, et kioskid suletud,
jalutada said, kes soovisid. Õhtusöögil tuli välja, et meie sõbrad Ulvi ja kaasa Indrek olid esimesel pulmareisil! Saime kõik pulmapeost osa ja "kibe" hõigata ning šampusepokaale kokku lüüa. Ilus mälestus!
Hotellis puhkasime kenasti välja.
Sõitsime edasi Baltimaade suurimasse Baltezersi puukooli. 51 aastat tagasi asutatud pereettevõte,
kus kasvatatakse ca 600 sorti istikuid u 18 hektari suurusel alal. Vt. Maakodu jaan 2023.
Tuja jõe ääres asuv maastikuaed jättis paljudele külastajatele hea mulje. Päike jõudis meid juba eelnevalt tuliseks kütta, see-eest oli bussis jahe. Viimase kohana, maiuspalana, oli Staicele linna liivlaste muuseum
ja kõrts "Pivalind" e Pühalind. Pühaks linnuks on toonekurg, keda austatakse, linnu kuju ongi vapilinnuks.
Linnas on töötanud üle 100 aasta suur paberivabrik, mis on teinud koostööd Räpina paberivabrikuga.
Alevimõõtu linnakest tutvustas meile infopunkti töötaja põnevalt ja üksikasjalikult.
Parim osa oli aga kõrtsis ootamas - ahjus hautatud tangupuder kõrnetega! Ei puudunud "külarohi" ega plaadikook.
Tagasiside küsitlusest jäidki need kohad paljudele meelde, Giid, Viire, oli jälle hea selgituste jagaja,
kõik kenasti organiseeritud.
Bussijuht Toomas Kiiker OÜ rahulik, kannatlik, kui naised tassisid turbaseid lillepotte bussi.
Aitäh, hea seltskonna eest, siinkohal toon kõigile eeskujuks Mirteli, kel täitus 29. juunil 5 aastat.
Mitte ühtegi virinat pika sõidu peale! Vaadake Mirteli tagasiside pilti - ühel jalal seisev toonekurg!
Sõit sai teoks tänu LEADER rahastusele ja Järva valla toetusele.
Järva maanaistel Lätimaal käidud, nähtud see saldejumsi tehaski. Ikka täispiimast, koorest valmistatud maius, kolme vahetusega, 80 inimesele tööd pakkuv Ruhja, alla 3000 elanikuga linnake.
Rujiena saldejums, vaadake, kas hakkab nt Rimis silma.
Külastasime kanepitalu, kaifi ei saanud, põnevaid elamusi küll. Marju lapselaps, Mirjam keerutas köitki,
saime maitsta kanepitampi, ostsime kaasa ühte-teist. Pojengide talu,
Jaunrujase peremees on meie Rein Sanderi hea sõber, (Rein saatis pilte).
Kasvatatakse sibullilli, vesiroose, suur hostade kollektsioon ja pojengide väli!
Sealt ei raatsinud kuidagi ära sõita. Sigulda - mis esimesena meenub - kepid! Aeg oli sealmaal, et kioskid suletud,
jalutada said, kes soovisid. Õhtusöögil tuli välja, et meie sõbrad Ulvi ja kaasa Indrek olid esimesel pulmareisil! Saime kõik pulmapeost osa ja "kibe" hõigata ning šampusepokaale kokku lüüa. Ilus mälestus!
Hotellis puhkasime kenasti välja.
Sõitsime edasi Baltimaade suurimasse Baltezersi puukooli. 51 aastat tagasi asutatud pereettevõte,
kus kasvatatakse ca 600 sorti istikuid u 18 hektari suurusel alal. Vt. Maakodu jaan 2023.
Tuja jõe ääres asuv maastikuaed jättis paljudele külastajatele hea mulje. Päike jõudis meid juba eelnevalt tuliseks kütta, see-eest oli bussis jahe. Viimase kohana, maiuspalana, oli Staicele linna liivlaste muuseum
ja kõrts "Pivalind" e Pühalind. Pühaks linnuks on toonekurg, keda austatakse, linnu kuju ongi vapilinnuks.
Linnas on töötanud üle 100 aasta suur paberivabrik, mis on teinud koostööd Räpina paberivabrikuga.
Alevimõõtu linnakest tutvustas meile infopunkti töötaja põnevalt ja üksikasjalikult.
Parim osa oli aga kõrtsis ootamas - ahjus hautatud tangupuder kõrnetega! Ei puudunud "külarohi" ega plaadikook.
Tagasiside küsitlusest jäidki need kohad paljudele meelde, Giid, Viire, oli jälle hea selgituste jagaja,
kõik kenasti organiseeritud.
Bussijuht Toomas Kiiker OÜ rahulik, kannatlik, kui naised tassisid turbaseid lillepotte bussi.
Aitäh, hea seltskonna eest, siinkohal toon kõigile eeskujuks Mirteli, kel täitus 29. juunil 5 aastat.
Mitte ühtegi virinat pika sõidu peale! Vaadake Mirteli tagasiside pilti - ühel jalal seisev toonekurg!
Sõit sai teoks tänu LEADER rahastusele ja Järva valla toetusele.
7. mail 2023 Harjumaa Karla küla aiandustaludega tutvumas.
Põnev kogemus, entusiastlikud inimesed, niipalju pühendumust, erilise veregrupiga oma ala meistrid!
Põnev kogemus, entusiastlikud inimesed, niipalju pühendumust, erilise veregrupiga oma ala meistrid!
14. mai 2023 Emadepäev.
Koigi Kultuuriseltsi näiteringi etendus. Ilm imeline, tuulevaikne, lipu lehvimine vaevumärgatav. Koigi näiteringi rahvas, te ikka üllatate! Kui palju dekoratsioone, mida oli vaja kiirelt üles panna, minuti pealt klappis kõik ja etendus võis alata. Aitäh, teile, näiteringi vanad ja uued olijad, teie võrratu juhendaja Ene Puhmaste! Kui on Ene, Hugo ja näiteringi inimesed, ei siis me lauluta jää!
Tähistasime emadepäeva, tunnustasime Järvamaa aasta ema 2023 nominente: Ulvi Meikupi, Aili Kirsimetsa ja Margit Selget. Rõõm sisukast pühapäevast, inimestest ja rahulikust taevast me kohal.
Koigi Kultuuriseltsi näiteringi etendus. Ilm imeline, tuulevaikne, lipu lehvimine vaevumärgatav. Koigi näiteringi rahvas, te ikka üllatate! Kui palju dekoratsioone, mida oli vaja kiirelt üles panna, minuti pealt klappis kõik ja etendus võis alata. Aitäh, teile, näiteringi vanad ja uued olijad, teie võrratu juhendaja Ene Puhmaste! Kui on Ene, Hugo ja näiteringi inimesed, ei siis me lauluta jää!
Tähistasime emadepäeva, tunnustasime Järvamaa aasta ema 2023 nominente: Ulvi Meikupi, Aili Kirsimetsa ja Margit Selget. Rõõm sisukast pühapäevast, inimestest ja rahulikust taevast me kohal.
19. märtsil 2023 viisime Karinu külamajas läbi Õigusabi ABC koolituse.
Loengul tutvustas pr Eha Pehk ohtusid erinevate lepingute allkirjastamisel, kaasomandi-, võlaõigus seadust, pärandvara inventuuri olemust, jne.
Projekti "Õppivad Järva maanaised II" rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Loengul tutvustas pr Eha Pehk ohtusid erinevate lepingute allkirjastamisel, kaasomandi-, võlaõigus seadust, pärandvara inventuuri olemust, jne.
Projekti "Õppivad Järva maanaised II" rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Teatrikuu sai avatud!
4. märtsil 2023 esines Karinu külamajas väikese Vahuküla tuntud näitering uue looga "Jänes Jette metsaseiklus". Peategelase, 10 aastase tütarlapse Sofia Liselli jänku Jette mure pani igas eas vaataja kaasa elama.
Suurepärane etendus! Aitäh autor, stsenarist ja lavastaja, Anne Adramus! Näiteringile tuhat tänu, uute kohtumisteni!
Üllatuskülaline, Arlet Palmiste nägi konkurente peale kasvamas, sõbralikus kriitikas on edasiviiv jõud.
Vaatajaid, esinejaid sai kokku 35 inimest. Head teatrikuud!
4. märtsil 2023 esines Karinu külamajas väikese Vahuküla tuntud näitering uue looga "Jänes Jette metsaseiklus". Peategelase, 10 aastase tütarlapse Sofia Liselli jänku Jette mure pani igas eas vaataja kaasa elama.
Suurepärane etendus! Aitäh autor, stsenarist ja lavastaja, Anne Adramus! Näiteringile tuhat tänu, uute kohtumisteni!
Üllatuskülaline, Arlet Palmiste nägi konkurente peale kasvamas, sõbralikus kriitikas on edasiviiv jõud.
Vaatajaid, esinejaid sai kokku 35 inimest. Head teatrikuud!
Valimiseelne debatt
2. veebruaril 2023 aastal kohtusid Karinu külamajas Järva- ja Viljandimaalt riigikokku kandideerivate erakondade esinumbrid valijatega. Kesk Eestit asuvas Karinu külas, kus pole enam kooli, kauplust ega raamatukogu.
Päev õnnestus, tänu kohale saabunud Isamaa-, Ekre-, Sotside-, Kesk-, EE200 esindajatele, moderaator Silva Anspalile, külamaja perenaistele Margit Selgele, Hille Nugisele ning külaseltsi esimehele Aivar Murumaale. Täname lähedalt ja kaugelt kokku tulnud 36 kuulajat.
2. veebruaril 2023 aastal kohtusid Karinu külamajas Järva- ja Viljandimaalt riigikokku kandideerivate erakondade esinumbrid valijatega. Kesk Eestit asuvas Karinu külas, kus pole enam kooli, kauplust ega raamatukogu.
Päev õnnestus, tänu kohale saabunud Isamaa-, Ekre-, Sotside-, Kesk-, EE200 esindajatele, moderaator Silva Anspalile, külamaja perenaistele Margit Selgele, Hille Nugisele ning külaseltsi esimehele Aivar Murumaale. Täname lähedalt ja kaugelt kokku tulnud 36 kuulajat.
XIV Jõululaat Karinu külamajas, detsember 2023
Jõululaadal oli uusi müüjaid, tore oli armsaid sõpru kohata.
Meile, maanaistele tuli ilus saadetis Lõuna-Eestist kunstnik Tiina Ojastelt. Otsustasime koos, et selle peab saama naine, kes on alati meie jaoks olemas, kes võtab rohkemaarvuliselt ettevõtmistest osa.
Selle kingituse omanikuks sai Ulvi Meikup! Palju õnne, Ulvi!
Annetuspaki andsime üle Karinu külas elavale Ardi ja Aivi Selge suurperele, kus oodati 11 beebit.
Jõululaadal oli uusi müüjaid, tore oli armsaid sõpru kohata.
Meile, maanaistele tuli ilus saadetis Lõuna-Eestist kunstnik Tiina Ojastelt. Otsustasime koos, et selle peab saama naine, kes on alati meie jaoks olemas, kes võtab rohkemaarvuliselt ettevõtmistest osa.
Selle kingituse omanikuks sai Ulvi Meikup! Palju õnne, Ulvi!
Annetuspaki andsime üle Karinu külas elavale Ardi ja Aivi Selge suurperele, kus oodati 11 beebit.
Järva Maanaised Avinurme Puiduaidas. 26.novembril 2022
Maanaised tutvusid Avinurme Puiduaida toimetamistega, oli põnev ise valmistada ja armsaid käsitöid imetleda.
Täname Järva valda tegevustoetuse eraldamise eest. Bussifirma Kiikerile suur aitäh!
Maanaised tutvusid Avinurme Puiduaida toimetamistega, oli põnev ise valmistada ja armsaid käsitöid imetleda.
Täname Järva valda tegevustoetuse eraldamise eest. Bussifirma Kiikerile suur aitäh!
Rahvusvaheline maanaistepäev 16.oktoobril 2022 Karinu Külamajas
"Projekti õppivad maanaised II"
Lilleseade koolitus
"Projekti õppivad maanaised II"
Lilleseade koolitus
Kuidas maanaised üle piiri käisid ehk
“Aiandusteraapia alused ja selle rakendamine kodudes
18.september 2022
Metsamõisa talu paikneb Lääne-Virumaal, piirnedes Järvamaaga.
Metsamõisa Arendus OÜ-s läbisime koolituse, nii taimeteraapiast, looduse imelisest kooslusest, looduse ja inimese ellujäämisest, pärandkultuurist.
Meie 27 liikmeline grupp jäi väga rahule, nii ilma, vastuvõtu ja maitsva lõkkesupiga!
Täname peremeest Priitu, soovides ideede genereerimisel jõudu, häid projekte ja toetajaid!
Meie täname head partnerit Kiiker OÜ firmat ja bussijuht Toomast!
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
“Aiandusteraapia alused ja selle rakendamine kodudes
18.september 2022
Metsamõisa talu paikneb Lääne-Virumaal, piirnedes Järvamaaga.
Metsamõisa Arendus OÜ-s läbisime koolituse, nii taimeteraapiast, looduse imelisest kooslusest, looduse ja inimese ellujäämisest, pärandkultuurist.
Meie 27 liikmeline grupp jäi väga rahule, nii ilma, vastuvõtu ja maitsva lõkkesupiga!
Täname peremeest Priitu, soovides ideede genereerimisel jõudu, häid projekte ja toetajaid!
Meie täname head partnerit Kiiker OÜ firmat ja bussijuht Toomast!
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Kuidas Järva Maanaised Hiiumaal käisid
20.-22.juuli 2022
Järva maanaistel on see juba kolmas suvi, võtta ette õppereis ning avastada Eestimaad. Kahel korral tutvusime Lõuna-Eesti maaeluga ja koostöö piirkondadega.
2022 aasta viis meid hoopis Hiiumaa eluoluga kohtuma. Kolm kaunist juulikuu päeva, (laulusalmis oli: “sõna”) möödusid kiirelt, väga huvitavalt tänu suurepärasele giidile, Anne Kurepalule!
Reisiseltskonna tagasiside lehtedel märgiti esmalt 1. Parimat giidi Anne Kurepalu, 2. mugavat Padu hotelli! Siinkohal tervitused mõlemile! Reisijate tänu pälvisid huvitavad muuseumid, käsitöömeistrid, iluaiad ja Kärdla meteoriidikraater. Giid Anne tutvustas palju ajaloolisi hooneid, mitmetesse said külastajad oma jalaga astutagi.
Meid võttis vastu Orjaku sadama külamaja perenaine, Margit Kääramees, kes tutvustas külaseltsi tegevust. Suvel on seal palju huvilisi ja toimuvad sadamakontserdid. Nautisime Orjaku külamaja kohvi ja kaunist ümbrust. Suur tänu vastu võtmast!
Olen alati kiitnud meie inimeste kellatundmist, kõik laabus. Tagasisõidu piltidel näete Haapsalu rongi, Palivere klaasikoja ja puidutöökoda.
Aitäh, imelisele seltskonnale, täname Kiiker OÜ bussifirmat mugava sõidu eest ja bussijuht Toomasele edu!
Meie sõit sai teoks tänu LEADER projektile “Õppivad Järva maanaised II”.
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp.
Üles kirjutas Aime
20.-22.juuli 2022
Järva maanaistel on see juba kolmas suvi, võtta ette õppereis ning avastada Eestimaad. Kahel korral tutvusime Lõuna-Eesti maaeluga ja koostöö piirkondadega.
2022 aasta viis meid hoopis Hiiumaa eluoluga kohtuma. Kolm kaunist juulikuu päeva, (laulusalmis oli: “sõna”) möödusid kiirelt, väga huvitavalt tänu suurepärasele giidile, Anne Kurepalule!
Reisiseltskonna tagasiside lehtedel märgiti esmalt 1. Parimat giidi Anne Kurepalu, 2. mugavat Padu hotelli! Siinkohal tervitused mõlemile! Reisijate tänu pälvisid huvitavad muuseumid, käsitöömeistrid, iluaiad ja Kärdla meteoriidikraater. Giid Anne tutvustas palju ajaloolisi hooneid, mitmetesse said külastajad oma jalaga astutagi.
Meid võttis vastu Orjaku sadama külamaja perenaine, Margit Kääramees, kes tutvustas külaseltsi tegevust. Suvel on seal palju huvilisi ja toimuvad sadamakontserdid. Nautisime Orjaku külamaja kohvi ja kaunist ümbrust. Suur tänu vastu võtmast!
Olen alati kiitnud meie inimeste kellatundmist, kõik laabus. Tagasisõidu piltidel näete Haapsalu rongi, Palivere klaasikoja ja puidutöökoda.
Aitäh, imelisele seltskonnale, täname Kiiker OÜ bussifirmat mugava sõidu eest ja bussijuht Toomasele edu!
Meie sõit sai teoks tänu LEADER projektile “Õppivad Järva maanaised II”.
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp.
Üles kirjutas Aime
15. mail 2022 Perepäev Karinu külamajas
Järva maanaiste ühenduse ja Karinu külaselts KARAME inimeste ühise perepäeva võib kokku võtta sõnadega: „Jällenägemise rõõm oli suur!“
Tänusõnad kuuluvad kõigile 50 osavõtjale! 11 Koigi Kultuuriseltsi esinejale Jaanilill ja estraadiring ning Merve.
Päeva- ja tantsujuht Klarika Lussmann. Pille-Riin ja Olev!
38 seltside inimest, eriline tänu Mirtel Rosinale, särasilmsele tantsuneiule, vanaema Marju silmarõõmule!
Pidasime meeles Järvamaa aasta ema kandidaate - Ulvi Meikupit ja Aili Kirsimetsa.
Värskele 9 kordsele vanaemale Margit Selgele lillekimbuke.
Ilus pidu oli!
Järva maanaiste ühenduse ja Karinu külaselts KARAME inimeste ühise perepäeva võib kokku võtta sõnadega: „Jällenägemise rõõm oli suur!“
Tänusõnad kuuluvad kõigile 50 osavõtjale! 11 Koigi Kultuuriseltsi esinejale Jaanilill ja estraadiring ning Merve.
Päeva- ja tantsujuht Klarika Lussmann. Pille-Riin ja Olev!
38 seltside inimest, eriline tänu Mirtel Rosinale, särasilmsele tantsuneiule, vanaema Marju silmarõõmule!
Pidasime meeles Järvamaa aasta ema kandidaate - Ulvi Meikupit ja Aili Kirsimetsa.
Värskele 9 kordsele vanaemale Margit Selgele lillekimbuke.
Ilus pidu oli!
3. aprillil 2022 viisime Karinu külamajas läbi projektipõhise psühholoogi koolituse teemal:
„Eesmärkide seadmine ja elluviimine“.
Koolitajaks Margit Jullinen.
Arutlesime, kuidas ja milliseid eesmärke luua, kas on reaalselt täidetavad. Keda kaasata ülesannete täitmisele, koostasime laudkondade vahel meeskonna püramiidi.
Huvitatuid ja küsimusi jätkus.
Kohtumiseni, järgmistel koolitustel!
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
„Eesmärkide seadmine ja elluviimine“.
Koolitajaks Margit Jullinen.
Arutlesime, kuidas ja milliseid eesmärke luua, kas on reaalselt täidetavad. Keda kaasata ülesannete täitmisele, koostasime laudkondade vahel meeskonna püramiidi.
Huvitatuid ja küsimusi jätkus.
Kohtumiseni, järgmistel koolitustel!
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
27. märtsil 2022 oli Karinu külamaja saal kaminasoe, rahvast palju, Vahuküla näiteringi etendus hoogne ja humoorikas. Mis kõige olulisem, annetusi Ukraina pagulastele kogunes palju - 195 eurot!
Ainult suur heameel meie inimeste helduse üle.
Naiskodukaitse liikmed Maret Kool ja Helena Aare toimetavad annetuse abivajajateni.
Ainult suur heameel meie inimeste helduse üle.
Naiskodukaitse liikmed Maret Kool ja Helena Aare toimetavad annetuse abivajajateni.
12. detsembril 2021 Käsitöö- ja väiketootjate XIII Jõululaat Karinul
Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts Karame tänavad 12. detsembril XIII jõululaadal osalejaid!
Aitäh, Kirke Algpeus julge esinemise ja Urmo Küttismaad positiivsete laulude eest!
Kogusime heategevuskorras kingikotti pakikesi, loosiõnn naeratas seekord perekond Jalakasele, kes elavad Kuksemal. Palju õnne!
Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts Karame tänavad 12. detsembril XIII jõululaadal osalejaid!
Aitäh, Kirke Algpeus julge esinemise ja Urmo Küttismaad positiivsete laulude eest!
Kogusime heategevuskorras kingikotti pakikesi, loosiõnn naeratas seekord perekond Jalakasele, kes elavad Kuksemal. Palju õnne!
Etiketi koolitus 28.novembril 2021 Karinu külamajas
Viisime läbi kauaoodatud ja viiruse tõttu edasilükatud etiketi koolituse Inge Ojakääru juhendamisel.
Teemaks: kutsed, vastuvõtu protokoll, lauanõud, lauakatmine, teenindamine.
Kauaaegne koolitaja näitas stiile, selgitas ja vastas küsimustele.
Soovijad katsid erinevate vastuvõttude tarbeks lauda, nõud tõi meile Marika, kelle poeg tegeleb cateringiga.
Päev möödus kiiresti, olime väga rahul, õppisime ja kirjutasime märkmeid.
Täname
Leader Järva Arengu Partnereid,
Järva valda ning koostööpartnerit,
Karinu külaselts KARAME-d.
Viisime läbi kauaoodatud ja viiruse tõttu edasilükatud etiketi koolituse Inge Ojakääru juhendamisel.
Teemaks: kutsed, vastuvõtu protokoll, lauanõud, lauakatmine, teenindamine.
Kauaaegne koolitaja näitas stiile, selgitas ja vastas küsimustele.
Soovijad katsid erinevate vastuvõttude tarbeks lauda, nõud tõi meile Marika, kelle poeg tegeleb cateringiga.
Päev möödus kiiresti, olime väga rahul, õppisime ja kirjutasime märkmeid.
Täname
Leader Järva Arengu Partnereid,
Järva valda ning koostööpartnerit,
Karinu külaselts KARAME-d.
Leader ühisprojekti “Õppivad Järva maanaised” järjekordne koolitus toimus 17. oktoobril 2021 Karinu külamajas
Psühholoogi koolitus: läbipõlemisoht, usaldamine, kindlustunne, meeskonnatöö. Koolituse lektoriks Margit Jullinen
Koolitaja selgitas läbipõlemisohtusid, mis jäävad sageli märkamata, et ära tunda depressiooni.
Kõlama jäi "Usaldades ennast, usaldame teisi." Väsimuse astmed, kuidas neid ära tunda, kuidas toetada teisi.
Emotsionaalne, hingeline heaolu.
Koolituse pühendasime Rahvusvahelisele maanaiste päevale, et tunnustada ja vääristada maal elavaid ja daame.
Meid tervitasid muusikud, armsad üllatajad Paide Pillijad.
Vahuküla näitering esitas lustliku, elust enesest võetud, Anne Adramuse kirjutatud “Päästke Aurora” näidendi.
Täname kõiki osalejaid, esinejaid ja muidu armsaid inimesi!
Psühholoogi koolitus: läbipõlemisoht, usaldamine, kindlustunne, meeskonnatöö. Koolituse lektoriks Margit Jullinen
Koolitaja selgitas läbipõlemisohtusid, mis jäävad sageli märkamata, et ära tunda depressiooni.
Kõlama jäi "Usaldades ennast, usaldame teisi." Väsimuse astmed, kuidas neid ära tunda, kuidas toetada teisi.
Emotsionaalne, hingeline heaolu.
Koolituse pühendasime Rahvusvahelisele maanaiste päevale, et tunnustada ja vääristada maal elavaid ja daame.
Meid tervitasid muusikud, armsad üllatajad Paide Pillijad.
Vahuküla näitering esitas lustliku, elust enesest võetud, Anne Adramuse kirjutatud “Päästke Aurora” näidendi.
Täname kõiki osalejaid, esinejaid ja muidu armsaid inimesi!
Kuidas Järva maanaiste ühenduse pere Lõuna – Eestis õppereisil käis. 23 - 24.juuli 2021
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks külastada igal aastal mõnda Eesti maapiirkonda. Seekord suundusime tutvuma Tartu- ja Valgamaa talude ja mõisatega. Programmi pani kokku Viire Vahtra Loodusreisid OÜ, sõitsime bussifirma „Kiiker“ mugava bussiga, roolis Andres Kiigemägi.
Meie külastuskohad:
Õppereisi korraldasime ja rahastatakse LEADER tegevusgruppide Järva Arengu Partnerid, Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts KARAME koostööprojektist “Õppivad Järva maanaised”.
Marika Joa, Aime Kallandi
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks külastada igal aastal mõnda Eesti maapiirkonda. Seekord suundusime tutvuma Tartu- ja Valgamaa talude ja mõisatega. Programmi pani kokku Viire Vahtra Loodusreisid OÜ, sõitsime bussifirma „Kiiker“ mugava bussiga, roolis Andres Kiigemägi.
Meie külastuskohad:
- Hellenurme vesiveski.. Esivanemate pärandi hoidmine ja edasiviimine
- Luke mõisa ekskursioon 2007 aastal asutatud Luke mõis SA. Päästeud mõis, millest inimesed vaimustuvad igal aastal. 13 eraisikut ja Nõo vald on teinud imet.
- Veinide degusteerimine Murimäel + ekskursioon Murimäe veinid valmivad käsitööna, igal aastal toodetakse ligikaudu 3000 liitrit erinevaid veine
- Vanaema Aed Põlised sordid, järjekindlus, säilitamine
- Majutus ja õhtusöök Nakatu turismitalus Valgamaal Noorperemees ja -perenaine. Siirus, lahkus, oskus anda endast välja head. Vaimustas nende noorte töökus ja tahe. Noorperemehe lähenemine asjadele tegi silmad ette paljudele elukogenud meestele - ma teen kohe ära, ei ole vaja asju homsesse lükata, mis tehtud, see tehtud. Sinna peaks lausa noori elukooli saatma, et näidata, kuidas kõike saab
- Hallimäe talu külastus Maavillane ühendab mitmeid Karula piirkonna pühendumus talusid ja väike-ettevõtteid. Kohtumine Hallimäe talu peremehega, teemaks lambakasvatus, ühisturundus, villa töötlemine, viltimine, lõngade värvimine jne. Siin talus ristusid kõik teed: õppimine, töö, armastus, tegutsemine, soov olla ja luua, aidata teisi ja näha teistes inimestes iseennast. (Kui mina lõhun, siis on see õnnetu juhus, teine siis on see lohakus). Läks väga hinge, kuna olen seda ise kogenud ja nüüd sain aru, et ka see on üks pere alustalasid.
- Sangaste Ringtalli külastuskeskus - giid oma ala fanaatik, kütkestav ja teadmisterohke, väga hästi kuulatav ja tema vaimustusest nakatatud.
- Muru talu villavabrik - Talus kasvatatakse wensleydale tõugu lambaid, šoti mägiveiseid, tera- ja kaunvilju, töötab kaasaegne moodsa kammtehnoloogiaga villavabrik. Perenaine Liina Lehis, omaala fanaatik, on pühendunud parima tulemuse saavutamisele. Osutab teenustööd üle Eesti.
Õppereisi korraldasime ja rahastatakse LEADER tegevusgruppide Järva Arengu Partnerid, Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts KARAME koostööprojektist “Õppivad Järva maanaised”.
Marika Joa, Aime Kallandi
8. mail 2021 Projekti “Õppivad Järva maanaised” õppereis Türi kanti
Sel hetkel, kui Eestimaa hakkas Covid-19 toibuma, sõitsime 20 julge inimesega Türil asuva Elise Aed OÜ müügiplatsile. Kohtusime Reelika Marrandiga istikute väljapanekul. Võrratud puud, põõsad, palju muid istikuid.
Külastasime Elise aiandit, uudistamist jagus, Reelika tutvustas taimede kollektsioone, nende eripära, vaatasime, jätsime meelde, ostsime huvitavaid taimi. Pole halba ilma, on vaid vale riietus. Vihmapilved kallasid hooti just Türi kohal valingud alla.
Järgmiseks huviobjektiks oli meil alpakakasvatus. Majesteetlikud, veidi salapärased, graatsilised loomad! Polegi niisama lihtsalt "pika kaelaga lammas", hoopis Lõuna-Ameerikast pärit 6000 aastatagused väikseima jalajäljega sotsiaalsed isendid.
Pererahvale jõudu tegutsemisel!
Täname bussifirmat Kiiker OÜ transporditeenuse eest.
Meiega sõitsid sünnipäevalaps Evi Treimann ning Järvamaa Aasta ema 2021 nominendid Ulvi Meikup ja Aili Kirsimets.
Meie ettevõtmist toetas Leader Järva Arengu Partnerid
Sel hetkel, kui Eestimaa hakkas Covid-19 toibuma, sõitsime 20 julge inimesega Türil asuva Elise Aed OÜ müügiplatsile. Kohtusime Reelika Marrandiga istikute väljapanekul. Võrratud puud, põõsad, palju muid istikuid.
Külastasime Elise aiandit, uudistamist jagus, Reelika tutvustas taimede kollektsioone, nende eripära, vaatasime, jätsime meelde, ostsime huvitavaid taimi. Pole halba ilma, on vaid vale riietus. Vihmapilved kallasid hooti just Türi kohal valingud alla.
Järgmiseks huviobjektiks oli meil alpakakasvatus. Majesteetlikud, veidi salapärased, graatsilised loomad! Polegi niisama lihtsalt "pika kaelaga lammas", hoopis Lõuna-Ameerikast pärit 6000 aastatagused väikseima jalajäljega sotsiaalsed isendid.
Pererahvale jõudu tegutsemisel!
Täname bussifirmat Kiiker OÜ transporditeenuse eest.
Meiega sõitsid sünnipäevalaps Evi Treimann ning Järvamaa Aasta ema 2021 nominendid Ulvi Meikup ja Aili Kirsimets.
Meie ettevõtmist toetas Leader Järva Arengu Partnerid
Järva maanaiste ühenduse perele saabus soe jõulu ja uue aasta tervitus
Riigikogu aseesimehelt, Helir-Valdor Seederilt.
Riigikogu aseesimehelt, Helir-Valdor Seederilt.
2020 aasta toimunud XII jõululaat oli hõredavõitu,
kuid tublid müüjad tõid välja oma parimad kaubad. Meedia on rahva ära hirmutanud. Kahju.
Soovin kõigile laadalistele ja koju jäänutele tervislikke jõule, vähem paanikat ning hoiame kokku.
Täname lahkeid laadalisi, kes annetasid suurpere toetuseks kaupa. Suur tänu pillimees Hugole meeleoluliste lugude eest. Hugo Kink tõmbas loosi kolme suurpere vahel, kes ei olnud veel pakke saanud, perekond Pilv´ele Järva-Jaanist. Pakk on perele kätte toimetatud.
Pakis leidus kudumeid: labakuid, sokke; piparkoogitaigent, pohlamoosi ja suitsuvorsti 5-6 latti.
kuid tublid müüjad tõid välja oma parimad kaubad. Meedia on rahva ära hirmutanud. Kahju.
Soovin kõigile laadalistele ja koju jäänutele tervislikke jõule, vähem paanikat ning hoiame kokku.
Täname lahkeid laadalisi, kes annetasid suurpere toetuseks kaupa. Suur tänu pillimees Hugole meeleoluliste lugude eest. Hugo Kink tõmbas loosi kolme suurpere vahel, kes ei olnud veel pakke saanud, perekond Pilv´ele Järva-Jaanist. Pakk on perele kätte toimetatud.
Pakis leidus kudumeid: labakuid, sokke; piparkoogitaigent, pohlamoosi ja suitsuvorsti 5-6 latti.
17. oktoobril 2020 toimus Karinu külamajas ühisprojekti „Õppivad Järva maanaised“ järjekordne Leaderi koolitus „Julge terveneda“.
Lektoriks toitumisterapeut Triin Terasmaa Tervisruum OÜ.
Mis on toitumisteraapia:
ENNETAV - Toitumine mõjutab tervislikku seisundit - Vale toitumine - kroonilised haigused, viirustele vastuvõtlikkus TOETAV: - Tuvastada ja kõrvaldada sümptomite põhjused - Konkreetsed toidud ja lisandid omavad toimet -
Seedimine, nahk (psoriaas, akne jm), kehakaal, diabeet ja teised kroonilised haigused
OLULINE Töötlemata, naturaalne, värske ja võimalusel ökoloogiliselt puhas või metsikult kasvanud tooraine Toitaineterikas toit – üksikud ained võivad olla eriti kasulikud aga grupina saavad mõjule! Kiudainete rikas toit – 50g Tervislikud rasvad TERVISLIK Roheline lehtvili, erinevat värvi juurviljad, erinevat värvi puuviljad ja marjad, kaunvili (herned, oad, kikerherned, läätsed), pähklid, seemned, vürtsid ja ürdid
Täisteravili: rukis, oder, nisu, kaer, riis, tatar, hirss, kinoa Loomne: rasvane kala, maheliha, organliha, mahemuna JOOGIKS: vesi EBATERVISLIK, PÕLETIKKU TEKITAV Friikartul, rafineeritud leib/ sai ja jahutooted, hommikusöögihelbed (mis pole täisteraviljast), makaronid ja kiirnuudlid; eeltöödeldud liha, eelmaitsestatud liha, vorstid, singid, pelmeenid, hamburgerid ja pitsad ja muud näksid, kartulikrõpsud, küüslauguleivad, saiakesed, küpsised, kommid, kohukesed ja magusad jogurtid, tort, jäätis, suhkur, piimašokolaadid, margariin, majonees ja enamus salatikastmeid, karastusjoogid, kofeiin, alkohol, hüdrogeenitud rasvad, rafineeritud õlid, oomega 6- rasvhapete rikkad õlid nagu maisi- ja päevalilleõli jne.
Mõtteainet ja küsimusi tekkis väga palju. Täname lektorit huvitava, samas mõtlemapaneva loengu eest!
Koolitust toetas Leader Järva Arengu Partnerid
Lektoriks toitumisterapeut Triin Terasmaa Tervisruum OÜ.
Mis on toitumisteraapia:
ENNETAV - Toitumine mõjutab tervislikku seisundit - Vale toitumine - kroonilised haigused, viirustele vastuvõtlikkus TOETAV: - Tuvastada ja kõrvaldada sümptomite põhjused - Konkreetsed toidud ja lisandid omavad toimet -
Seedimine, nahk (psoriaas, akne jm), kehakaal, diabeet ja teised kroonilised haigused
OLULINE Töötlemata, naturaalne, värske ja võimalusel ökoloogiliselt puhas või metsikult kasvanud tooraine Toitaineterikas toit – üksikud ained võivad olla eriti kasulikud aga grupina saavad mõjule! Kiudainete rikas toit – 50g Tervislikud rasvad TERVISLIK Roheline lehtvili, erinevat värvi juurviljad, erinevat värvi puuviljad ja marjad, kaunvili (herned, oad, kikerherned, läätsed), pähklid, seemned, vürtsid ja ürdid
Täisteravili: rukis, oder, nisu, kaer, riis, tatar, hirss, kinoa Loomne: rasvane kala, maheliha, organliha, mahemuna JOOGIKS: vesi EBATERVISLIK, PÕLETIKKU TEKITAV Friikartul, rafineeritud leib/ sai ja jahutooted, hommikusöögihelbed (mis pole täisteraviljast), makaronid ja kiirnuudlid; eeltöödeldud liha, eelmaitsestatud liha, vorstid, singid, pelmeenid, hamburgerid ja pitsad ja muud näksid, kartulikrõpsud, küüslauguleivad, saiakesed, küpsised, kommid, kohukesed ja magusad jogurtid, tort, jäätis, suhkur, piimašokolaadid, margariin, majonees ja enamus salatikastmeid, karastusjoogid, kofeiin, alkohol, hüdrogeenitud rasvad, rafineeritud õlid, oomega 6- rasvhapete rikkad õlid nagu maisi- ja päevalilleõli jne.
Mõtteainet ja küsimusi tekkis väga palju. Täname lektorit huvitava, samas mõtlemapaneva loengu eest!
Koolitust toetas Leader Järva Arengu Partnerid
Head reisikaaslased, tänan ilusa koos veedetud päeva eest!
15. augustil 2020 sai teoks projekti “Õppivad maanaised” I õppereis Eesti Vabaõhumuuseumi ja Arvo Pärdi Keskusesse.
EVM ootas meid giid Erik Aarpuu, võrratu suhtleja, meie 33 inimest nautisid tema jutustamisi, noor mees on leidnud südamelähedase ala.
Nägime Sassi-Jaani, Kõrtsiaseme ja Kutsari-Härjapea talusid e talusid ja nende elu-olu 17 sajandist 19. sajandi keskpaigani.
Arvo Pärdi Keskusest on meenutada palju, eriti, kui mõelda, et Eestis on kaks suurmeest, kellele on nende eluajal püstitatud mälestusmärk. Vaimselt suurel inimesel puudub tähelepanuvajadus, temast kiirgab headust kõigi suhtes. Oleme siiralt tänus võimaluse eest külastada legendaarse helilooja Arvo Pärdi Keskust ja nautida harrast vaikust.
Võimalusel külastage kindlasti veel Arvo Pärdi Keskust ja EVMoma lastelastega.
Meie õppereis õnnestus tänu Kiirer OÜ firma ja bussijuht Kristo Kiigemägile.
Projekti toetas Leader ühisprojekt
Projektijuht Aime Kallandi
15. augustil 2020 sai teoks projekti “Õppivad maanaised” I õppereis Eesti Vabaõhumuuseumi ja Arvo Pärdi Keskusesse.
EVM ootas meid giid Erik Aarpuu, võrratu suhtleja, meie 33 inimest nautisid tema jutustamisi, noor mees on leidnud südamelähedase ala.
Nägime Sassi-Jaani, Kõrtsiaseme ja Kutsari-Härjapea talusid e talusid ja nende elu-olu 17 sajandist 19. sajandi keskpaigani.
Arvo Pärdi Keskusest on meenutada palju, eriti, kui mõelda, et Eestis on kaks suurmeest, kellele on nende eluajal püstitatud mälestusmärk. Vaimselt suurel inimesel puudub tähelepanuvajadus, temast kiirgab headust kõigi suhtes. Oleme siiralt tänus võimaluse eest külastada legendaarse helilooja Arvo Pärdi Keskust ja nautida harrast vaikust.
Võimalusel külastage kindlasti veel Arvo Pärdi Keskust ja EVMoma lastelastega.
Meie õppereis õnnestus tänu Kiirer OÜ firma ja bussijuht Kristo Kiigemägile.
Projekti toetas Leader ühisprojekt
Projektijuht Aime Kallandi
Taaskohtumine Viljandi ja Olustvere maanaistega 26. juuli 2020
Teiega, kallid maanaised, võib iga kell, iga ilmaga reisile sõita! 10 aastat on seda tõestanud - ei virinaid, hea kellatundmine, üksteisest hoolimine, teistega arvestamine, parimad Järva maanaised oma kaaslastega!
Olustvere mõis. Ilm oli ilus, vastuvõtt Olustvere leivakojas hubane ja soe. Mõisa juhataja, Tiina Randaru viis meie grupi tutvuma erinevate kodadega. Eestis leiduvate lindude topised olid nii tõesed ja loomutruud. Varjualuses ootas rehepeksumasin esimesi vihkusid. Klaasi- ja keraamikakojas nägime vitriinis ahhetamapanevaid iludusi.
Mõisa perenaine tutvustas soovijatele mõisa välist- ja siseilu. Leivakojas pakutava maitsva lõuna eest suur tänu! Viljandi MTÜ Seltsiks Sinule esinaise Vally-Reet ettekanne seltsilise teenuse pakkumisest, mis lühidalt öeldes on eakate omavahelise individuaalse suhtlemise ja kogukonda kaasamise ning iseseisva toimetuleku parandamiseks loodud teenusest pani nii mõnegi mõtlema. Jälgisime söödavate õite maailma valmimist! Jätame meelde, oli huvitav!
Annika Veidenberg, endine Pajumäe talu perenaine, kinkis poja talu toodangut. Täname!
Nõrga aiandustalu. Nii lihtne, kodune õhkkond ootas meid ees! Taimede kooslus sobitatud oma kohta, ei mingit üleliigset kunstlikku ilustust! Nautisime perenaise, Krista Kuke kätetööd. Aitäh perenaisele vastuvõtu eest! Paljud taimed rändasid Järvamaa kodudesse.
Täname bussijuhti kannatlikkuse ja turvalise sõidu eest!
Aitäh Merike Urbanusele soolase külakosti valmistamisel!
Kadrile Viljandist ja Ellenile Olustverest, ilma teieta me poleks seda reisi ette võtnud!
Meiega tegid sõidu vapralt kaasa Valve ja Erika, kõige pikaealisemad, vaprad daamid!
Järgmiste kohtumiste ja väljasõitudeni - Aime Kallandi!
Teiega, kallid maanaised, võib iga kell, iga ilmaga reisile sõita! 10 aastat on seda tõestanud - ei virinaid, hea kellatundmine, üksteisest hoolimine, teistega arvestamine, parimad Järva maanaised oma kaaslastega!
Olustvere mõis. Ilm oli ilus, vastuvõtt Olustvere leivakojas hubane ja soe. Mõisa juhataja, Tiina Randaru viis meie grupi tutvuma erinevate kodadega. Eestis leiduvate lindude topised olid nii tõesed ja loomutruud. Varjualuses ootas rehepeksumasin esimesi vihkusid. Klaasi- ja keraamikakojas nägime vitriinis ahhetamapanevaid iludusi.
Mõisa perenaine tutvustas soovijatele mõisa välist- ja siseilu. Leivakojas pakutava maitsva lõuna eest suur tänu! Viljandi MTÜ Seltsiks Sinule esinaise Vally-Reet ettekanne seltsilise teenuse pakkumisest, mis lühidalt öeldes on eakate omavahelise individuaalse suhtlemise ja kogukonda kaasamise ning iseseisva toimetuleku parandamiseks loodud teenusest pani nii mõnegi mõtlema. Jälgisime söödavate õite maailma valmimist! Jätame meelde, oli huvitav!
Annika Veidenberg, endine Pajumäe talu perenaine, kinkis poja talu toodangut. Täname!
Nõrga aiandustalu. Nii lihtne, kodune õhkkond ootas meid ees! Taimede kooslus sobitatud oma kohta, ei mingit üleliigset kunstlikku ilustust! Nautisime perenaise, Krista Kuke kätetööd. Aitäh perenaisele vastuvõtu eest! Paljud taimed rändasid Järvamaa kodudesse.
Täname bussijuhti kannatlikkuse ja turvalise sõidu eest!
Aitäh Merike Urbanusele soolase külakosti valmistamisel!
Kadrile Viljandist ja Ellenile Olustverest, ilma teieta me poleks seda reisi ette võtnud!
Meiega tegid sõidu vapralt kaasa Valve ja Erika, kõige pikaealisemad, vaprad daamid!
Järgmiste kohtumiste ja väljasõitudeni - Aime Kallandi!
Koeru kandi taasavastamise rõõm. 13. juunil 2020
Von Tollide kabel, kauge pilguheit Udeva mõisale, Norra allikajärv, Norra mõis, Valtri kaev, Oostriku allikas, värviallikad, purskav allikas oma puhkekohaga. Liusvere, Rõhu, Nahkanuia, Ervita külad, Ervita mõis, Väinjärv, Santovi küla, Metsanurga talu.
Laupäevane ringsõit õnnestus tänu Koeru Kultuurimajale, perekond Ilvestele, bussifirmale ja toredatele Järva maanaistele oma kaaslastega. Püsime terved!
Von Tollide kabel, kauge pilguheit Udeva mõisale, Norra allikajärv, Norra mõis, Valtri kaev, Oostriku allikas, värviallikad, purskav allikas oma puhkekohaga. Liusvere, Rõhu, Nahkanuia, Ervita külad, Ervita mõis, Väinjärv, Santovi küla, Metsanurga talu.
Laupäevane ringsõit õnnestus tänu Koeru Kultuurimajale, perekond Ilvestele, bussifirmale ja toredatele Järva maanaistele oma kaaslastega. Püsime terved!
Eesti Vabariigi aastapäev 22.veebruaril 2020
Anna Vaba Aja Majas koos Järva maanaiste ühenduse daamidega.
Järva maanaiste ühendus on maakondlik organisatsioon, kuhu kuuluvad Järva valla ja Paide linna piirkonna daamid. Seekord tähistasime 6. korda Eesti Vabariigi aastapäeva Annas, võõrustajaks Anna Vaba Aja Maja, tänusõnad stiilse kujunduse ja külalislahkuse eest Signe Roosile.
Pidulik koosviibimine algas hümniga, meeleolukate lauludega esines ilusa kõlaga Tarbja naisansambel.
Sirvisime vanu Järva Teatajaid aastast 1930 – 1944, kus kajastati innukalt Järva maanaiste toimetamisi.
Peolaua katsime, nagu tavaks saanud, ühiselt, samuti kõlas tavapäraselt ühislaul.
Pidulikku koosviibimist jääb meenutama ühispilt.
Meeleolukat Eesti Vabariigi 102 aastapäeva!
Järva maanaiste ühenduse nimel, Aime Kallandi
Anna Vaba Aja Majas koos Järva maanaiste ühenduse daamidega.
Järva maanaiste ühendus on maakondlik organisatsioon, kuhu kuuluvad Järva valla ja Paide linna piirkonna daamid. Seekord tähistasime 6. korda Eesti Vabariigi aastapäeva Annas, võõrustajaks Anna Vaba Aja Maja, tänusõnad stiilse kujunduse ja külalislahkuse eest Signe Roosile.
Pidulik koosviibimine algas hümniga, meeleolukate lauludega esines ilusa kõlaga Tarbja naisansambel.
Sirvisime vanu Järva Teatajaid aastast 1930 – 1944, kus kajastati innukalt Järva maanaiste toimetamisi.
Peolaua katsime, nagu tavaks saanud, ühiselt, samuti kõlas tavapäraselt ühislaul.
Pidulikku koosviibimist jääb meenutama ühispilt.
Meeleolukat Eesti Vabariigi 102 aastapäeva!
Järva maanaiste ühenduse nimel, Aime Kallandi
Käsitöö- ja väiketootjate XI Jõululaat Karinul 15. detsembril 2019
Ühe väikese koha traditsiooniline jõululaat on saanud ajalooks, XI korda. Aitäh, head müüjad, külastajad, suur tänu Koeru Kanarbik lauljatele ja juhendajale, Anne Pindrele! Laadaliste südamesoojusega täidetud kingikoti võttis vastu Karinul elav Aivi ja Ardi Selge 10 lapselise pere vanim peretütar Piret. Aitäh kõigile, häid saabuvaid jõule!
Ühe väikese koha traditsiooniline jõululaat on saanud ajalooks, XI korda. Aitäh, head müüjad, külastajad, suur tänu Koeru Kanarbik lauljatele ja juhendajale, Anne Pindrele! Laadaliste südamesoojusega täidetud kingikoti võttis vastu Karinul elav Aivi ja Ardi Selge 10 lapselise pere vanim peretütar Piret. Aitäh kõigile, häid saabuvaid jõule!
Käsitöökaartide valmistamise töötuba Karinul 22. novembril 2019
Järva maanaistel on koolitajatega väga vedanud . Marvi Mihkels tõi meile värskeid mõtteid ja võtteid.
Põnev! Oleme Sulle tänulikud, Marvi!
Järva maanaistel on koolitajatega väga vedanud . Marvi Mihkels tõi meile värskeid mõtteid ja võtteid.
Põnev! Oleme Sulle tänulikud, Marvi!
Rahvusvaheline maanaiste päev. 13. oktoober 2019
Leivapäev, võiteopäev - Ise tehtud, hästi tehtud! Nii puhtaks pestud võid pole ma ammu näinud, mis me räägime, võimeister tunneb oma tööd! Tervitused toredale prouale! Palav leib, äsja valminud või ja külm piim – mida sa hing veel tahad! Hea on olla maanaine!
Päeva põnevaim osa - Maanaiste Hing nr 3 valimine
Auhinnalised kohad jaotusid Ulvi Meikupile ja Marika Joale, ülekaaluka häältega võitis Aili Kirsimets.
Maanaiste Hing nimetusega käib kaasas kaaslaste austus ja sõlg, mida võib uhkusega kanda selleks sobival üritusel.
Varasemad Hinge nimetuse saajad on Evi Treimann ja Aime Kallandi
Tublid ja asjalikud tegijad, kiitus teile!
Aime Kallandi
Leivapäev, võiteopäev - Ise tehtud, hästi tehtud! Nii puhtaks pestud võid pole ma ammu näinud, mis me räägime, võimeister tunneb oma tööd! Tervitused toredale prouale! Palav leib, äsja valminud või ja külm piim – mida sa hing veel tahad! Hea on olla maanaine!
Päeva põnevaim osa - Maanaiste Hing nr 3 valimine
Auhinnalised kohad jaotusid Ulvi Meikupile ja Marika Joale, ülekaaluka häältega võitis Aili Kirsimets.
Maanaiste Hing nimetusega käib kaasas kaaslaste austus ja sõlg, mida võib uhkusega kanda selleks sobival üritusel.
Varasemad Hinge nimetuse saajad on Evi Treimann ja Aime Kallandi
Tublid ja asjalikud tegijad, kiitus teile!
Aime Kallandi
Mihklipäev Sargvere mõisas. 29. september 2019
Suurepärane Sargvere Keskuse ja maanaistevaheline koostöö!
Merje juhendamisel said pikapeale valmis kreemid, mida tuli apteekritäpsusega kaaluda, piisavalt kaua loksutada. Huuleläigetega läks aega tunduvalt vähem, aga kuidas ruum lõhnas! Aitäh Merjele abi ja Ailile, mõtte algatajale.
Valisime kolmanda Maanaiste Hing kandidaadid:
1. Aili Kirsimets
2. Ulvi Meikup
3. Marika Joa
Salajane hääletamine ja Maanaiste Hing nr 3 väljakuulutamine toimub:
3. oktoobril, rahvusvahelisel maanaiste päeval Jürimardi talus.
Suurepärane Sargvere Keskuse ja maanaistevaheline koostöö!
Merje juhendamisel said pikapeale valmis kreemid, mida tuli apteekritäpsusega kaaluda, piisavalt kaua loksutada. Huuleläigetega läks aega tunduvalt vähem, aga kuidas ruum lõhnas! Aitäh Merjele abi ja Ailile, mõtte algatajale.
Valisime kolmanda Maanaiste Hing kandidaadid:
1. Aili Kirsimets
2. Ulvi Meikup
3. Marika Joa
Salajane hääletamine ja Maanaiste Hing nr 3 väljakuulutamine toimub:
3. oktoobril, rahvusvahelisel maanaiste päeval Jürimardi talus.
22. septembril 2019 Mõnus teatripühapäev Koerus Vao seltsimajas.
Ilusal, selle aasta viimasel suvepäeval kohtusid Koeru Vao seltsimajas Koigi Kultuuriseltsi ja Vahuküla näiteringid. Publikut oli rohkelt, avatud oli kohvik hõrgutistega, Järva maanaistel käsitöönäitusmüük, külavanem tervitas ja puha...
A. Paluoja "Tõrre talu kosilased", lavastaja Ene Puhmaste
Anne Adramus "Luuleõhtu Klaara juures", lavastaja autor
Pildistanud Vello Kallandi
Järva maanaised tuulutasid omi käsitöid, huvilisi jätkus.
Kohvik Katre ja Andrese ettevõtmisel said palju kiita ja tänusõnu.
Ilusal, selle aasta viimasel suvepäeval kohtusid Koeru Vao seltsimajas Koigi Kultuuriseltsi ja Vahuküla näiteringid. Publikut oli rohkelt, avatud oli kohvik hõrgutistega, Järva maanaistel käsitöönäitusmüük, külavanem tervitas ja puha...
A. Paluoja "Tõrre talu kosilased", lavastaja Ene Puhmaste
Anne Adramus "Luuleõhtu Klaara juures", lavastaja autor
Pildistanud Vello Kallandi
Järva maanaised tuulutasid omi käsitöid, huvilisi jätkus.
Kohvik Katre ja Andrese ettevõtmisel said palju kiita ja tänusõnu.
7. septembril 2019 Reis Prangli saarele
Alustasime reisi Leppneemest, tunnike sõitu merel ja maabusime Kelnase sadamas.
Tervitusnaps sadamakuuris. Väike pits Põhjaranna Napsu + peale ampsuks hapukurk.
PõhjarannaNaps on kuldjuurest tehtud rannarahva jook, mis ravib merehaigust ja ergutab töö- ja suguvõimet.
Meeleolukas kastiauto ekskursioon koos giidiga, sõitsime kahe autoga, ühe auto mark oli GAZ- 21.
Suundusime mööda saare peateed, mis on 7 km, idaotsa küla poole. Esimene peatus oli kooli- ja rahvamaja juures. Kooliga ühe katuse all on veel postkontor ja raamatukogu. Saarel on alalisi elanike 70, rahvamajas tegevus käib.
Auto kastis lõbusalt rappudes ja giidi kuulates jõudsime väikese puust kiriku juurde. Kiriku ehitamise ajal oli saare valdaja mõisnik ja konsul Edmund Girard De Soucantion (keda rahvas kutsus Suka Antoniks), kes kinkis kirikuehitamiseks 60 rubla. Selle raha eest soetati kirikule orel. Kiriku seinal on tänaseni DeSougantion'te perekonna vapp. Küsimus kirikus giidilt: “Mis asi on tukukott?”
Meie sõit jätkus idaotsa, küla lõpu poole kus asub kalmistu "Eesti Rand". Kalalaev "Eestirand" , mida kasutati ka kaubalaevana, transportis Eestist Kroonlinna 1941. aastal nõukogude armeesse mobiliseerituid (~3500 inimest).
Keri saare juures saksa pommituslennukitelt kaks tabamust saanud laev juhiti kapteni poolt madalikule.
Kelnase sadamas ootas meid lõunasöök. Pärast kehakinnitust vaba aja täiteks toimus jalutuskäik tänavatel kus on säilinud iidsed raudkiviaiad ja saare vanimad talukohad, mis andsid aimu küla sajanditetagusest iidsest asustusest.
Tänud , kallid reisikaaslased, et koos sellel väikesel saarel olime , tundes aegade hõngu koos ja igaüks eraldi.
Täname reisi organiseerijaid ja KIIKER-it. Parimat soovides Esta Sarv
Alustasime reisi Leppneemest, tunnike sõitu merel ja maabusime Kelnase sadamas.
Tervitusnaps sadamakuuris. Väike pits Põhjaranna Napsu + peale ampsuks hapukurk.
PõhjarannaNaps on kuldjuurest tehtud rannarahva jook, mis ravib merehaigust ja ergutab töö- ja suguvõimet.
Meeleolukas kastiauto ekskursioon koos giidiga, sõitsime kahe autoga, ühe auto mark oli GAZ- 21.
Suundusime mööda saare peateed, mis on 7 km, idaotsa küla poole. Esimene peatus oli kooli- ja rahvamaja juures. Kooliga ühe katuse all on veel postkontor ja raamatukogu. Saarel on alalisi elanike 70, rahvamajas tegevus käib.
Auto kastis lõbusalt rappudes ja giidi kuulates jõudsime väikese puust kiriku juurde. Kiriku ehitamise ajal oli saare valdaja mõisnik ja konsul Edmund Girard De Soucantion (keda rahvas kutsus Suka Antoniks), kes kinkis kirikuehitamiseks 60 rubla. Selle raha eest soetati kirikule orel. Kiriku seinal on tänaseni DeSougantion'te perekonna vapp. Küsimus kirikus giidilt: “Mis asi on tukukott?”
Meie sõit jätkus idaotsa, küla lõpu poole kus asub kalmistu "Eesti Rand". Kalalaev "Eestirand" , mida kasutati ka kaubalaevana, transportis Eestist Kroonlinna 1941. aastal nõukogude armeesse mobiliseerituid (~3500 inimest).
Keri saare juures saksa pommituslennukitelt kaks tabamust saanud laev juhiti kapteni poolt madalikule.
Kelnase sadamas ootas meid lõunasöök. Pärast kehakinnitust vaba aja täiteks toimus jalutuskäik tänavatel kus on säilinud iidsed raudkiviaiad ja saare vanimad talukohad, mis andsid aimu küla sajanditetagusest iidsest asustusest.
Tänud , kallid reisikaaslased, et koos sellel väikesel saarel olime , tundes aegade hõngu koos ja igaüks eraldi.
Täname reisi organiseerijaid ja KIIKER-it. Parimat soovides Esta Sarv
Ideereis Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli botaanikaaeda
18. augustil, 2019 aastal sai teoks kolm aastat kestnud Leader projekti viimane, üheksas ettevõtmine, pühendusega Eesti taasiseseisvumise 28 - ja Balti keti 30 aastapäevale.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on suurim näitusealaga muuseum, avatud püsi-, teema- ja omanäoline rahva osalusel valminud näitus ning avatud fond, kus eksponeeritakse järjest muuseumi tähtsamaid kollektsioone tervikuna.
Muuseumis töötab 45 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt. Hoone ametlik avamine oli 29.septembril 2016, kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga. 1,5 tunnisel giidituuril, mida juhtis Kadri-Liis Olmaru Luha, oli palju äratundmisrõõme, kui ka uusi põnevaid väljapanekuid, Soome-ugri püsinäitus ja Balti kett 30 pühendatud ala, mida on võimalik kõigil kodanikel täiustada fotodega. Maainimestele, nagu me oleme, jäi arusaamatuks muuseumi ümber kasvav liigirikas, kuid ülekasvanud hein. Elurikkuse toetamine, eelistades suvist heinategu, nagu looduskaitsekuul soovitati, on mõistetav, aga mitte puitunud hein.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed. Selle demonstratsiooniaed asub Laial tänaval Emajõe paremal kaldal ja teine osa aiast Pirni tänaval.
Asutatuna 1803. aastal on see ühtlasi Baltimaade vanim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed sai 27. juunil sai 216 aastaseks. Meie giidiks oli botaanik, Kersti Tambets, kes tutvustas põhjalikult ülikooli botaanikaaia valdusi.
Avamaal kasvavad kogud keskenduvad põhiliselt parasvöötmes kasvavatele taimedele.
Erinevates kollektsioonides on esindatud ka mitmed Eestis looduskaitse all olevad taimed, ravimtaimed kasvavad omaette alal, erinevad niidud ja samblaaed eraldi. Samuti rosaarium, püsikud, elulõngad, pojengide ala.
Palmihoone on Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem kasvuhoone, mille katuseharja kõrgus on 22 m
Tartu Ülikooli Botaanikaaed pakub vaatajale silmailu ja hingekosutust.
Täname bussifirma Kiiker OÜ ja toredat sohvrit Kristo Kiigemägi!
Täname Järva Arengu Partnereid MTÜ Leader projekti heakskiidu ja kaasabi eest! Reis toimus projekti “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja” raames
Kirja pani Aime Kallandi
18. augustil, 2019 aastal sai teoks kolm aastat kestnud Leader projekti viimane, üheksas ettevõtmine, pühendusega Eesti taasiseseisvumise 28 - ja Balti keti 30 aastapäevale.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on suurim näitusealaga muuseum, avatud püsi-, teema- ja omanäoline rahva osalusel valminud näitus ning avatud fond, kus eksponeeritakse järjest muuseumi tähtsamaid kollektsioone tervikuna.
Muuseumis töötab 45 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt. Hoone ametlik avamine oli 29.septembril 2016, kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga. 1,5 tunnisel giidituuril, mida juhtis Kadri-Liis Olmaru Luha, oli palju äratundmisrõõme, kui ka uusi põnevaid väljapanekuid, Soome-ugri püsinäitus ja Balti kett 30 pühendatud ala, mida on võimalik kõigil kodanikel täiustada fotodega. Maainimestele, nagu me oleme, jäi arusaamatuks muuseumi ümber kasvav liigirikas, kuid ülekasvanud hein. Elurikkuse toetamine, eelistades suvist heinategu, nagu looduskaitsekuul soovitati, on mõistetav, aga mitte puitunud hein.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed. Selle demonstratsiooniaed asub Laial tänaval Emajõe paremal kaldal ja teine osa aiast Pirni tänaval.
Asutatuna 1803. aastal on see ühtlasi Baltimaade vanim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed sai 27. juunil sai 216 aastaseks. Meie giidiks oli botaanik, Kersti Tambets, kes tutvustas põhjalikult ülikooli botaanikaaia valdusi.
Avamaal kasvavad kogud keskenduvad põhiliselt parasvöötmes kasvavatele taimedele.
Erinevates kollektsioonides on esindatud ka mitmed Eestis looduskaitse all olevad taimed, ravimtaimed kasvavad omaette alal, erinevad niidud ja samblaaed eraldi. Samuti rosaarium, püsikud, elulõngad, pojengide ala.
Palmihoone on Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem kasvuhoone, mille katuseharja kõrgus on 22 m
Tartu Ülikooli Botaanikaaed pakub vaatajale silmailu ja hingekosutust.
Täname bussifirma Kiiker OÜ ja toredat sohvrit Kristo Kiigemägi!
Täname Järva Arengu Partnereid MTÜ Leader projekti heakskiidu ja kaasabi eest! Reis toimus projekti “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja” raames
Kirja pani Aime Kallandi
Lõuna-Soomet avastamas ehk Kuidas elad, Soome naine?
1-2. juunil 2019 sõitsime väikese grupiga üle Soome lahe avastama naabermaad Soomet. Külastasime ilusaid paiku – Porvoo linna, huvitavat koduaeda, Kotka parke, Hamina linna kirikuid ja hobutalu.
Meie 20 liikmelisel grupil vedas nii ilma, giidi, bussijuhi kui ka seltskonnaga – kõik superhead!
Mõnele oli laevareis esmane kogemus, õnneks oli meri rahulik ning jõudsime kõik kenasti kohale. Loodus oli hoopis karmima näoga, kui meil sisemaal. Võimsad kaljud, tohutud kivid, teed see-eest ilusad, teede ääred niidetud.
Porvoo linnake on ajaloopärlike - vaikne ja kompaktne. Meie hea reisisaatja, Tiiu, oskas rääkida paljusid fakte ja juhtis tähelepanu erilistele ehitistele. Turistid on avastanud kauni linna, kuid kahjuks ei leidnud eripäraseid meeneid.
Külastasime omanäolist koduaeda, milles olid valminud viimased aiatelesaated. Lilled grupeeritud aladele, vahel teerajad, sillakesed, ei mingeid haruldusi, vaid lihtsad metsa, põllu- ja aialilled ja aga kujundus muutis nad omapärasteks.
Kotka linnas võttis meid vastu kena proua veel ilusamas eesti keeles. Olime tal esimene grupp, kelle peal sai sooritada giidieksami. Suurepärane esitlus, tutvustas meile parke ja graniidiparki võimsate kivimitega. Külastasime kirikut, Kotka linnast jäi väga hea mälestus.
Ööbisime mugavas hotellis, mis oli ehitatud kalju sisse! Huvitav kogemus, mis jääb eriliselt meelde.
Hamina linn on Paide sõpruslinn. Oi, kui armas linnake, tihedalt ringikujulisi tänavaid täis, maja majas kinni. Ka siin ootasid meid eestikeelsed sõbrad. Esko, Paide linnarahvale vana tuttav, jutustas meil bussis täpsemalt. Mis eriti meelde jäi – Hamina linnas asub Google keskus! Kuna seda suurt asutust laiendatakse veelgi, tulevad uued töökohad juurdegi. Külastasime koduloomuuseumi: huvitavad rahvariided ja maailmatuma pikad suusad, millega sõideti Soome lahele kalastama.
Hobusetalu. Traditsioonilist veisetalu oli peetud varem, nagu Eestiski, siis mindi üle seakasvatusele, kui sealt ka tulu ei tulnud siis lõpetasid hoopis talupidamise. Mõne aasta pärast tegi aga hoopis hobustetalli, kus saavad hoida hobuseid, ka rendihobuseid. Hetkel nägime mõnda ratsa- ja sõiduhobust. Tee ääres nägime vilksamisi lehmi, kel olid viksid udarahoidjad peal, elevust, kui palju. Tore sõit sai teoks tänu meile kõigile, aga eriline tänu kuulub rahuliku meelega bussijuht Vahurile ja toredale giidile Tiiule! Aitäh! Kirja pani Aime, pildistas Aili
1-2. juunil 2019 sõitsime väikese grupiga üle Soome lahe avastama naabermaad Soomet. Külastasime ilusaid paiku – Porvoo linna, huvitavat koduaeda, Kotka parke, Hamina linna kirikuid ja hobutalu.
Meie 20 liikmelisel grupil vedas nii ilma, giidi, bussijuhi kui ka seltskonnaga – kõik superhead!
Mõnele oli laevareis esmane kogemus, õnneks oli meri rahulik ning jõudsime kõik kenasti kohale. Loodus oli hoopis karmima näoga, kui meil sisemaal. Võimsad kaljud, tohutud kivid, teed see-eest ilusad, teede ääred niidetud.
Porvoo linnake on ajaloopärlike - vaikne ja kompaktne. Meie hea reisisaatja, Tiiu, oskas rääkida paljusid fakte ja juhtis tähelepanu erilistele ehitistele. Turistid on avastanud kauni linna, kuid kahjuks ei leidnud eripäraseid meeneid.
Külastasime omanäolist koduaeda, milles olid valminud viimased aiatelesaated. Lilled grupeeritud aladele, vahel teerajad, sillakesed, ei mingeid haruldusi, vaid lihtsad metsa, põllu- ja aialilled ja aga kujundus muutis nad omapärasteks.
Kotka linnas võttis meid vastu kena proua veel ilusamas eesti keeles. Olime tal esimene grupp, kelle peal sai sooritada giidieksami. Suurepärane esitlus, tutvustas meile parke ja graniidiparki võimsate kivimitega. Külastasime kirikut, Kotka linnast jäi väga hea mälestus.
Ööbisime mugavas hotellis, mis oli ehitatud kalju sisse! Huvitav kogemus, mis jääb eriliselt meelde.
Hamina linn on Paide sõpruslinn. Oi, kui armas linnake, tihedalt ringikujulisi tänavaid täis, maja majas kinni. Ka siin ootasid meid eestikeelsed sõbrad. Esko, Paide linnarahvale vana tuttav, jutustas meil bussis täpsemalt. Mis eriti meelde jäi – Hamina linnas asub Google keskus! Kuna seda suurt asutust laiendatakse veelgi, tulevad uued töökohad juurdegi. Külastasime koduloomuuseumi: huvitavad rahvariided ja maailmatuma pikad suusad, millega sõideti Soome lahele kalastama.
Hobusetalu. Traditsioonilist veisetalu oli peetud varem, nagu Eestiski, siis mindi üle seakasvatusele, kui sealt ka tulu ei tulnud siis lõpetasid hoopis talupidamise. Mõne aasta pärast tegi aga hoopis hobustetalli, kus saavad hoida hobuseid, ka rendihobuseid. Hetkel nägime mõnda ratsa- ja sõiduhobust. Tee ääres nägime vilksamisi lehmi, kel olid viksid udarahoidjad peal, elevust, kui palju. Tore sõit sai teoks tänu meile kõigile, aga eriline tänu kuulub rahuliku meelega bussijuht Vahurile ja toredale giidile Tiiule! Aitäh! Kirja pani Aime, pildistas Aili
LEADER projekti „Õppiv Järva maanaine – maaelu ja -kodu hoidja“
Iluaia peenra rajamise jätkukoolitus „Kaunis Eesti kodu“
26. mail toimus Koerus 2018 aastal alguse saanud iluaia koolituse II osa. Enamus koolituse käigus istutatud taimed olid vastu pidanud ülikuiva suve ja lumerohke talve. Mõned uued istikud sai juurde istutada, aia perenaine Merike oli olnud hoolas kastja. Selle koolituse käigus katsime peenra paksult ajalehtedega, peale vedasime kooremultši, meie juhendaja, Maire Aimsalu juhendamisel sai kogu peenar paksult multšiga kaetud.
Tänu sellisele koolitusele, oskavad meie tublid naised koduaias uuendusi kasutada, et hoida kergema vaevaga lillepeenrad korras ning silmale ilus vaadata oleks.
Kirja pani Aime Kallandi
Iluaia peenra rajamise jätkukoolitus „Kaunis Eesti kodu“
26. mail toimus Koerus 2018 aastal alguse saanud iluaia koolituse II osa. Enamus koolituse käigus istutatud taimed olid vastu pidanud ülikuiva suve ja lumerohke talve. Mõned uued istikud sai juurde istutada, aia perenaine Merike oli olnud hoolas kastja. Selle koolituse käigus katsime peenra paksult ajalehtedega, peale vedasime kooremultši, meie juhendaja, Maire Aimsalu juhendamisel sai kogu peenar paksult multšiga kaetud.
Tänu sellisele koolitusele, oskavad meie tublid naised koduaias uuendusi kasutada, et hoida kergema vaevaga lillepeenrad korras ning silmale ilus vaadata oleks.
Kirja pani Aime Kallandi
Kuidas Järva maanaised emakeelepäeva tähistasid 17. märts 2019
Emakeele aastal kogunesid Järva maanaised armsasse Sargvere mõisa, et koos selgitada välja kaunikõlalisemad emakeele sõnad.
Kauaaegne eesti keele pedagoog, Evi Treimann, avas päeva Kristjan Jaak Petersoni luuletusega. Päev jätkus emakeele tunniga, seejärel andsid kõik oma 10 meeldivamat sõna või lauset, et valida enimesinenud sõnad pingeritta.
Emakeelepäevast osavõtjatele suur aitäh, kui palju ilusaid sõnu olite kirja pannud!
Evi, meie juhendaja valis välja korduvamad sõnad ja siin nad on:
kallis, ema, rõõm, päike (päikseline), armas, öö, hall sall, pilleriin, seller, piripill
Seejärel koostas esineja osalejate antud omadussõnadest vigurjutukese.
Päeva lõpuks leidsime, et kaunikõlaline eesti keel jääb püsima, vaatamata väljast tulevatele erikeelte mõjutustele.
Täname Sargvere MES tegevjuhti Triin Randvälit ja Ulla Taumanni hubase sooja saali ja imeilusa käsitöönäituse ülespaneku eest!
Ettevõtmine sai teoks tänu Leaderi toetusele
Kirja pani Aime Kallandi
Emakeele aastal kogunesid Järva maanaised armsasse Sargvere mõisa, et koos selgitada välja kaunikõlalisemad emakeele sõnad.
Kauaaegne eesti keele pedagoog, Evi Treimann, avas päeva Kristjan Jaak Petersoni luuletusega. Päev jätkus emakeele tunniga, seejärel andsid kõik oma 10 meeldivamat sõna või lauset, et valida enimesinenud sõnad pingeritta.
Emakeelepäevast osavõtjatele suur aitäh, kui palju ilusaid sõnu olite kirja pannud!
Evi, meie juhendaja valis välja korduvamad sõnad ja siin nad on:
kallis, ema, rõõm, päike (päikseline), armas, öö, hall sall, pilleriin, seller, piripill
Seejärel koostas esineja osalejate antud omadussõnadest vigurjutukese.
Päeva lõpuks leidsime, et kaunikõlaline eesti keel jääb püsima, vaatamata väljast tulevatele erikeelte mõjutustele.
Täname Sargvere MES tegevjuhti Triin Randvälit ja Ulla Taumanni hubase sooja saali ja imeilusa käsitöönäituse ülespaneku eest!
Ettevõtmine sai teoks tänu Leaderi toetusele
Kirja pani Aime Kallandi
Eesti Vabariigi 101 aastapäevale pühendatud pidulik koosviibimine Karinu külamajas
24. veebruaril 2019 toimus Karinu külamajas pidulik koosviibimine EV 101 sünnipäeva puhul.
Kohal olid külaselts Karame ja Järva maanaiste ühenduse liikmed.
Külalisesinejaks palutud tuntud ajaloolane Valdo Praust, kes rääkis huvitavaid seiku vabadussõjast.
Piduliku laua eest täname Karame juhatuse liikmeid:
argit Selget ja Hille Nugist.
Kõlas Eesti hümn, 30 inimest kuulas põnevat loengut.
Tegevus toimus Leader projekt “Karinu ja Metsla 500” raames
Vello Kallandi, projektijuht
24. veebruaril 2019 toimus Karinu külamajas pidulik koosviibimine EV 101 sünnipäeva puhul.
Kohal olid külaselts Karame ja Järva maanaiste ühenduse liikmed.
Külalisesinejaks palutud tuntud ajaloolane Valdo Praust, kes rääkis huvitavaid seiku vabadussõjast.
Piduliku laua eest täname Karame juhatuse liikmeid:
argit Selget ja Hille Nugist.
Kõlas Eesti hümn, 30 inimest kuulas põnevat loengut.
Tegevus toimus Leader projekt “Karinu ja Metsla 500” raames
Vello Kallandi, projektijuht
Jõulu- ja käsitöölaat Karinu külamajas. 16. detsember 2018
Toredaid laadalisi jagus, ostjaid küll hõredalt. Pillimehed olid tasemel, kiidan küll neid. Suurim kiitus, kallid laadalised teile, olite ülilahked annetajad, tänu teile said kaks Järva-Jaani pere teie südamest tulnud heategevuslikud kingitused endale.
Paki saajaks osutus Ave ja Rainer Kauri 4 lapseline pere. Kuna annetajad olid ülilahked, siis otsustasime koos Aili ja
Järva-Jaani sotstöötaja Inesega, et valime veel ühe numbri ja teise paki saajaks oli Natalja ja Enn Põldsaare ka 4 lapseline pere. Aitäh, et hoolite lastega peredest!
Samas suur tänu Evile ja Annele toidulaua katmise eest! Laivi, Heili tütar, tegi järjekordselt väga maitsva võileivatordi, tänud Heilile toreda ja andeka lapse eest! Juubilar Malle jõudis kodus pidu pidada, laadale tulla ja sai ka kenasti õnnitletud. On kange naine!
X Jõulu- ja käsitöölaat sai teoks tänu Leader programmile “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”
Kirja pani Aime Kallandi
Toredaid laadalisi jagus, ostjaid küll hõredalt. Pillimehed olid tasemel, kiidan küll neid. Suurim kiitus, kallid laadalised teile, olite ülilahked annetajad, tänu teile said kaks Järva-Jaani pere teie südamest tulnud heategevuslikud kingitused endale.
Paki saajaks osutus Ave ja Rainer Kauri 4 lapseline pere. Kuna annetajad olid ülilahked, siis otsustasime koos Aili ja
Järva-Jaani sotstöötaja Inesega, et valime veel ühe numbri ja teise paki saajaks oli Natalja ja Enn Põldsaare ka 4 lapseline pere. Aitäh, et hoolite lastega peredest!
Samas suur tänu Evile ja Annele toidulaua katmise eest! Laivi, Heili tütar, tegi järjekordselt väga maitsva võileivatordi, tänud Heilile toreda ja andeka lapse eest! Juubilar Malle jõudis kodus pidu pidada, laadale tulla ja sai ka kenasti õnnitletud. On kange naine!
X Jõulu- ja käsitöölaat sai teoks tänu Leader programmile “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”
Kirja pani Aime Kallandi
Loeng Hiina meditsiinist, akupressuurist, nõel- ja taimravist
25. novembril 2018 Vao seltsimajas
Järva maainaistel oli külas Age Hallen, akupressuuri spetsialist Järva vallast.
Age on õppinud Hiina meditsiini dr Udo Ufferti ja veel mitme nimeka spetsialisti käe all. Täiendanud end Londonis.
Hiina meditsiini võti on tasakaalustamine, kui organismis on midagi palju, tekib energia seiskumine. Tuli-vesi, kuum-külm, neerutuli soojendab südant, süda jahutab neerutuld, jne. Tähtsal kohal on toitumine, oma mustri leidmine, valuaistingud, samuti uni. Hiina meditsiinis jälgitakse inimese keelt, pulssi, üldist enesetunnet.
Nägime nõelte panekute põhimõtteid, esimesed kliendid said oma valudest lahti.
Taimeravi. Raviteede komponendid on tellitud otse Hiinast, teesegud koostab ja segab Age ise vastavalt inimese vajadusele.
Osalejad said oma küsimustele kohe vastused. Täname huvipakkuva teema eest Age Hallenit!
Kadrid! Kuna oli kadripäev, laulsid ukse taga külmetavatest varastest kadrid! Kui ilus kadripere - vana Kadri, hulga laste, isegi kadrititt kaasas! Neil oli palju mõistatusi, nii mitmeidki ei osanud me ära arvata, väga nutikad teised.
Kui palju laulumänge nad oskasid. Meie maanaiste Kadri rääkis oma loo.
Üks äraütlemata ilus kadripäev sai Vaol teoks!
Aitäh, Sigrid Saar, Vao lasteaiast! Heldet jõuluvana ja kaunist jõuluaega!
Kirja pani Aime Kallandi
25. novembril 2018 Vao seltsimajas
Järva maainaistel oli külas Age Hallen, akupressuuri spetsialist Järva vallast.
Age on õppinud Hiina meditsiini dr Udo Ufferti ja veel mitme nimeka spetsialisti käe all. Täiendanud end Londonis.
Hiina meditsiini võti on tasakaalustamine, kui organismis on midagi palju, tekib energia seiskumine. Tuli-vesi, kuum-külm, neerutuli soojendab südant, süda jahutab neerutuld, jne. Tähtsal kohal on toitumine, oma mustri leidmine, valuaistingud, samuti uni. Hiina meditsiinis jälgitakse inimese keelt, pulssi, üldist enesetunnet.
Nägime nõelte panekute põhimõtteid, esimesed kliendid said oma valudest lahti.
Taimeravi. Raviteede komponendid on tellitud otse Hiinast, teesegud koostab ja segab Age ise vastavalt inimese vajadusele.
Osalejad said oma küsimustele kohe vastused. Täname huvipakkuva teema eest Age Hallenit!
Kadrid! Kuna oli kadripäev, laulsid ukse taga külmetavatest varastest kadrid! Kui ilus kadripere - vana Kadri, hulga laste, isegi kadrititt kaasas! Neil oli palju mõistatusi, nii mitmeidki ei osanud me ära arvata, väga nutikad teised.
Kui palju laulumänge nad oskasid. Meie maanaiste Kadri rääkis oma loo.
Üks äraütlemata ilus kadripäev sai Vaol teoks!
Aitäh, Sigrid Saar, Vao lasteaiast! Heldet jõuluvana ja kaunist jõuluaega!
Kirja pani Aime Kallandi
14. oktoober 2018 - rahvusvaheline maanaiste päev
Teater maale - nukuteatri etendus Karinu külamajas
Rahvusvahelist maanaistepäeva pidasime hoopis isemoodi - nukuteatri etendusega! Karinu külamajas mängis üks tore nukunäitlejate paar, Lully ja Harry Gustavsonid etendust vaesest, kuid heasüdamlikust vaeslapsest ning rikkast, kasuahnest talutütrest ja vanapaganapoistest. Mõni lapseke ehmus korraks ära, kuid sai kiirelt julguse tagasi. Multifilmide kõrval oli etendus südamlik ja headus võitis kurja.
Nagu võluväel sai toolide ridade asemele pikk kaetud laud, nagu maanaiste kokkusaamistel kombeks ja võisime tähistada rahvusvahelist maanaiste päeva. Kui hea oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda nautisid koosolemist. Lapsed said joosta, emad muljeid vahetada, vanaemad jutustada - kõik tundsid endid hästi ja päev oli igati korda läinud. Näitlejad tänulikud sooja vastuvõtu eest.
Tore pühapäev, see maanaiste päev.
Kirja pani Aime Kallandi
Teater maale - nukuteatri etendus Karinu külamajas
Rahvusvahelist maanaistepäeva pidasime hoopis isemoodi - nukuteatri etendusega! Karinu külamajas mängis üks tore nukunäitlejate paar, Lully ja Harry Gustavsonid etendust vaesest, kuid heasüdamlikust vaeslapsest ning rikkast, kasuahnest talutütrest ja vanapaganapoistest. Mõni lapseke ehmus korraks ära, kuid sai kiirelt julguse tagasi. Multifilmide kõrval oli etendus südamlik ja headus võitis kurja.
Nagu võluväel sai toolide ridade asemele pikk kaetud laud, nagu maanaiste kokkusaamistel kombeks ja võisime tähistada rahvusvahelist maanaiste päeva. Kui hea oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda nautisid koosolemist. Lapsed said joosta, emad muljeid vahetada, vanaemad jutustada - kõik tundsid endid hästi ja päev oli igati korda läinud. Näitlejad tänulikud sooja vastuvõtu eest.
Tore pühapäev, see maanaiste päev.
Kirja pani Aime Kallandi
Mihklipäev Sargvere mõisas Koigi Kultuuriseltsi näiteringi etendused
Ed. Vilde “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”
30. septembril 2018 tähistasime mihklipäeva - suviste õuetööde lõppu, pidude ja kosjas käimise aega. Tore oli kohtuda oma sõpradega pika laua taga, rääkida oma tegemistest, uutest plaanidest.
Koigi näitering mängis omas headuses vahvaid etendusi suure lustiga, rahvas nautis lustlikke lugusid ja elas kaasa sulasetüdrukutele. Suurepärased etendused, tublid osatäitjad, kiitus juhendaja Ene Puhmastele! Näiteringi esinemisi saadavad alati laulud ja pillilood, jälle vaatame tänuga Ene ja ta kaasa Hugo poole, sellised olid vanasti külapeod.
Siis kõik lauda istusid... meie perenaiste valmistatud hõrgutisi maitsma. Meil on väga head küpsetajad!
Tänu Enele ja Hugole võimalus laulda südamest ühislaule. Aitäh teile!
Kirja pani Aime Kallandi
Ed. Vilde “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”
30. septembril 2018 tähistasime mihklipäeva - suviste õuetööde lõppu, pidude ja kosjas käimise aega. Tore oli kohtuda oma sõpradega pika laua taga, rääkida oma tegemistest, uutest plaanidest.
Koigi näitering mängis omas headuses vahvaid etendusi suure lustiga, rahvas nautis lustlikke lugusid ja elas kaasa sulasetüdrukutele. Suurepärased etendused, tublid osatäitjad, kiitus juhendaja Ene Puhmastele! Näiteringi esinemisi saadavad alati laulud ja pillilood, jälle vaatame tänuga Ene ja ta kaasa Hugo poole, sellised olid vanasti külapeod.
Siis kõik lauda istusid... meie perenaiste valmistatud hõrgutisi maitsma. Meil on väga head küpsetajad!
Tänu Enele ja Hugole võimalus laulda südamest ühislaule. Aitäh teile!
Kirja pani Aime Kallandi
Kuidas Järva maanaised Peipsiveerel käisid. 8. september 2018
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks sõita külla teise piirkonna maanaistele. Oleme käinud Mulgi-, Ida-Viru maanaiste toimetamisi vaatamas, kogemusi ammutamas. Selle aasta suvelõpu reis viis meid Peipsiveere Vara Maanaiste Seltsiga kohtuma. Kes ütles, et tutvused ei loe, siingi saime suuna Ülle Jäägerilt kätte, edasi oli juba tehniline pool. Kuna oleme maakondlik, mitte ühe valla mittetulundus ühendus, jäime KOP-i taotluse toetusest ilma, aga sõita tahtmine suur, ei tekkinud küsimustki - kõik olid sõidu poolt! Meie kauaaegne bussifirma Kiiker on alati nõus vastu tulema ja andma meile just hetkel vajamineva suurusega bussi. Siinkohal tänusõnad Rein Keremile!
Kui 8. septembri hommikupoole Vara mõisapargi Loodusmaja juurde jõudsime, ootasid vastuvõtjad meid avasüli!
Kõik meie 36 inimest said terekätt ja abivallavanem Väino Kivirüüt tervitas meid, kui ammuseid tuttavaid. Ta leidis meie jaoks aega, siit on nii mõnelgi vallavanemal õppida.
Vara maanaistel on tasuta kasutada nn renoveeritud loodusmaja, kui ka kogukonnakeskuses mugavad ruumid käsitöö tegemiseks ja koosviibimiseks. Vestlesime mõnusa kohvilaua ääres tunnikese, teise tunni laulsid noored talendid Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk vanavanemate päevale pühendatud kontserdil. Tõeline üllatus - millised andekad noormehed! Neid näeme veel edaspidigi filmilinal ja Vanemuise laval, jätke nimed: Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk meelde!
Peipsiääres elab kaks rahvust: eestlased ja venelased ning kolm kultuuri - eesti talupoja, vene vanausuliste, kui ka väärika baltisakslaste oma.
Meie reis jätkus Varnja suunas, külastasime palvelat, kus tädi Zoja rääkis põhjalikult vanausuliste pikast ajaloost. Varnja palvela on rajatud soisele maalalale, mis kindlustati palkide ja okstega. Vanausulised ei tunnista reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekordse üleni vette kastmisega. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvelale iseloomulikud ikoonid ja värvilised laemaalingud kaunistasid väikest usutemplit.
Sõitsime läbi pika ja kitsa Kasepää külatänava, mille väravates pakuti müügiks sibulavanikuid. Sibulate ostmiseni jõudsime Kostja sibulatalus. Kõrged peenrad, sibulapirukad, samovaritee ja palju, palju sibulaid. Peremees Konstatin, äsja Peterburi põllumajandusülikooli lõpetanud magistrikraadiga mees, jutustas lahkelt pisarakiskujate kasvatusest, jagas nippe. Pedagoogist abikaasa pakkus pirukaid ja kõik soovijad said osta suuri säilitus- või seemnesibulaid.
Muinasjutuline renoveeritud Alatskivi loss võttis meid vastu oma stoilise rahu ja väärikusega.
Giidi saatel saime kuulda - näha ja jalutada saalides ning keldrikorruselgi. Seda ilu peab ise nägema.
Hiline lõuna hubases Kivi kõrtsis, meie lillekorv Juhan Liivi hauakivi ette jäi tänu täheks kõigile tuntud luulesalmide eest. Meie Rein Sandergi on 1986 a pälvinud Juhan Liivi luuleauhinna.
Täname bussijuht Andres Kiigemägi sujuva sõidu eest! Fotograaf Peetrile kiitus!
Järva maanaiste nimel, Aime Kallandi
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks sõita külla teise piirkonna maanaistele. Oleme käinud Mulgi-, Ida-Viru maanaiste toimetamisi vaatamas, kogemusi ammutamas. Selle aasta suvelõpu reis viis meid Peipsiveere Vara Maanaiste Seltsiga kohtuma. Kes ütles, et tutvused ei loe, siingi saime suuna Ülle Jäägerilt kätte, edasi oli juba tehniline pool. Kuna oleme maakondlik, mitte ühe valla mittetulundus ühendus, jäime KOP-i taotluse toetusest ilma, aga sõita tahtmine suur, ei tekkinud küsimustki - kõik olid sõidu poolt! Meie kauaaegne bussifirma Kiiker on alati nõus vastu tulema ja andma meile just hetkel vajamineva suurusega bussi. Siinkohal tänusõnad Rein Keremile!
Kui 8. septembri hommikupoole Vara mõisapargi Loodusmaja juurde jõudsime, ootasid vastuvõtjad meid avasüli!
Kõik meie 36 inimest said terekätt ja abivallavanem Väino Kivirüüt tervitas meid, kui ammuseid tuttavaid. Ta leidis meie jaoks aega, siit on nii mõnelgi vallavanemal õppida.
Vara maanaistel on tasuta kasutada nn renoveeritud loodusmaja, kui ka kogukonnakeskuses mugavad ruumid käsitöö tegemiseks ja koosviibimiseks. Vestlesime mõnusa kohvilaua ääres tunnikese, teise tunni laulsid noored talendid Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk vanavanemate päevale pühendatud kontserdil. Tõeline üllatus - millised andekad noormehed! Neid näeme veel edaspidigi filmilinal ja Vanemuise laval, jätke nimed: Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk meelde!
Peipsiääres elab kaks rahvust: eestlased ja venelased ning kolm kultuuri - eesti talupoja, vene vanausuliste, kui ka väärika baltisakslaste oma.
Meie reis jätkus Varnja suunas, külastasime palvelat, kus tädi Zoja rääkis põhjalikult vanausuliste pikast ajaloost. Varnja palvela on rajatud soisele maalalale, mis kindlustati palkide ja okstega. Vanausulised ei tunnista reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekordse üleni vette kastmisega. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvelale iseloomulikud ikoonid ja värvilised laemaalingud kaunistasid väikest usutemplit.
Sõitsime läbi pika ja kitsa Kasepää külatänava, mille väravates pakuti müügiks sibulavanikuid. Sibulate ostmiseni jõudsime Kostja sibulatalus. Kõrged peenrad, sibulapirukad, samovaritee ja palju, palju sibulaid. Peremees Konstatin, äsja Peterburi põllumajandusülikooli lõpetanud magistrikraadiga mees, jutustas lahkelt pisarakiskujate kasvatusest, jagas nippe. Pedagoogist abikaasa pakkus pirukaid ja kõik soovijad said osta suuri säilitus- või seemnesibulaid.
Muinasjutuline renoveeritud Alatskivi loss võttis meid vastu oma stoilise rahu ja väärikusega.
Giidi saatel saime kuulda - näha ja jalutada saalides ning keldrikorruselgi. Seda ilu peab ise nägema.
Hiline lõuna hubases Kivi kõrtsis, meie lillekorv Juhan Liivi hauakivi ette jäi tänu täheks kõigile tuntud luulesalmide eest. Meie Rein Sandergi on 1986 a pälvinud Juhan Liivi luuleauhinna.
Täname bussijuht Andres Kiigemägi sujuva sõidu eest! Fotograaf Peetrile kiitus!
Järva maanaiste nimel, Aime Kallandi
Järva maanaised käisid ideereisil Siimusti Keraamika ja Savikojas, Jääaja Keskuses ning Põltsamaa Roosiaias
8. juulil 2018 sõitis maanaiste huvigrupp tutvuma naabermaakondade põnevate ettevõtetega.
Siimusti Keraamika ja Savikoda. Talupoja perest võrsunud Joosep Tiiman ei tegutsenud 1886 aastal uisapäisa, vaid käis eelnevalt Riias teadmisi omandamas ja kogemusi kogumas ning rajas paikkonna savivarusid arvestades Siimustisse nõude valmistamiseks savitööstuse. Põnev koht, meister näitas retsepti seinal, mitu kg võtta võtta savi, nefeliini, liiva, jne, lastakse trummlil 16 tundi pöörelda. Teisel päeval lisatakse veel täpne kogus savi, soodat ja vesiklaasi ning trummel veel 12 tunniks tööle. Polegi nii lihtne, et võtad savi, liiva, lisad vett ja kauss valmis.
Kausside saamiseks läheb vaja kannatust, kuivamisaega, lihvimist, küpsemist ahjus, glasuurimist, jälle ahju, kunstnike maalipintslit. Väga huvitav ja meenutas kohati Ants Leinbergi klaasikoja “nõiakööki”.
Siimusti Keraamika OÜ-s töötab praegu 11 inimest.
Jääaja Keskus. Mitmeti ainulaadne teemapark universumi ajaloost. Juhtusime tulema keskuse 6. sünnipäevaks, kõik külastajad said maitsta torti, jalutada giidi saatel kesk ekspositsioone, mõtiskleda, kas kliima soojeneb või tuleb uus jääaeg. Vaatamist on igale eale, hariv ning looduskeskkonna ja inimtegevuse seoseid tutvustav keskus terves Baltikumis.
Põltsamaa Roosiaed. Ühest peolauast teise! 20 aastase roosiaia juubel, kus kõik külalised said kingituseks Indrek ja Paul Kristjan Kalda kontserdi “Elu roosides”. Hing ja silmad puhkasid selle ilu sees. Meie grupp sai veel tunnise jalutuskäigu roosiaias giid Rutt saatel, avatud olid kasvuhooned, soovijad said osta omale soodushinnaga roose.
Üks imeilus pühapäev sai teoks tänu Kiiker firmale ja bussijuht Kristo Kiigemägile!
Ideereis toimus Leader projekti EV100 raames“Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”.
Kirja pani ja pildistas: Aime Kallandi
8. juulil 2018 sõitis maanaiste huvigrupp tutvuma naabermaakondade põnevate ettevõtetega.
Siimusti Keraamika ja Savikoda. Talupoja perest võrsunud Joosep Tiiman ei tegutsenud 1886 aastal uisapäisa, vaid käis eelnevalt Riias teadmisi omandamas ja kogemusi kogumas ning rajas paikkonna savivarusid arvestades Siimustisse nõude valmistamiseks savitööstuse. Põnev koht, meister näitas retsepti seinal, mitu kg võtta võtta savi, nefeliini, liiva, jne, lastakse trummlil 16 tundi pöörelda. Teisel päeval lisatakse veel täpne kogus savi, soodat ja vesiklaasi ning trummel veel 12 tunniks tööle. Polegi nii lihtne, et võtad savi, liiva, lisad vett ja kauss valmis.
Kausside saamiseks läheb vaja kannatust, kuivamisaega, lihvimist, küpsemist ahjus, glasuurimist, jälle ahju, kunstnike maalipintslit. Väga huvitav ja meenutas kohati Ants Leinbergi klaasikoja “nõiakööki”.
Siimusti Keraamika OÜ-s töötab praegu 11 inimest.
Jääaja Keskus. Mitmeti ainulaadne teemapark universumi ajaloost. Juhtusime tulema keskuse 6. sünnipäevaks, kõik külastajad said maitsta torti, jalutada giidi saatel kesk ekspositsioone, mõtiskleda, kas kliima soojeneb või tuleb uus jääaeg. Vaatamist on igale eale, hariv ning looduskeskkonna ja inimtegevuse seoseid tutvustav keskus terves Baltikumis.
Põltsamaa Roosiaed. Ühest peolauast teise! 20 aastase roosiaia juubel, kus kõik külalised said kingituseks Indrek ja Paul Kristjan Kalda kontserdi “Elu roosides”. Hing ja silmad puhkasid selle ilu sees. Meie grupp sai veel tunnise jalutuskäigu roosiaias giid Rutt saatel, avatud olid kasvuhooned, soovijad said osta omale soodushinnaga roose.
Üks imeilus pühapäev sai teoks tänu Kiiker firmale ja bussijuht Kristo Kiigemägile!
Ideereis toimus Leader projekti EV100 raames“Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”.
Kirja pani ja pildistas: Aime Kallandi
Järva maanaiste ühendus rajas õppekoolitusel lillepeenra. 20.mai 2018
Järva maanaiste ühendusel on käsil Leader projekt EV100 “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”, mille järjekordne koolitus seisnes ühe liikme koduaeda juhendaja käe all uue lillepeenra rajamisel.
Juhatus otsustas Merike Ilvese koduaia kasuks, perenaine avaldas soovi, teine kriteerium oli aia asukoht Järva vallas.
Koolitajaks aiandusspetsialist Maire Aimsalu Loomepalmik OÜ-st.
20. mail 2018 toimuski õppekoolitus, 15 huvilist kuulasid hoolega koolitaja selgitusi ja soovitusi mulla, taimede ning loodava peenra kohta.
Istutasime juhendaja käe all halli aruheina, kreemi õisikuga astilbed, sinihallid hostad, põisenelaid, teravõielisi kõrrelisi, punaselehelisi helmikpöörised , kultuurkortslehti ja efektivormise paju.
Dekoratiivsed põllukivid suurendasid veel peenra efekti.
Kordaläinud päeva eest suur tänu Maire Aimsalule ja Merike Ilvesele!
Projekti kaasfinantseeris Järva Vallavalitsus.
Kirja pani Aime Kallandi
Järva maanaiste ühendusel on käsil Leader projekt EV100 “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”, mille järjekordne koolitus seisnes ühe liikme koduaeda juhendaja käe all uue lillepeenra rajamisel.
Juhatus otsustas Merike Ilvese koduaia kasuks, perenaine avaldas soovi, teine kriteerium oli aia asukoht Järva vallas.
Koolitajaks aiandusspetsialist Maire Aimsalu Loomepalmik OÜ-st.
20. mail 2018 toimuski õppekoolitus, 15 huvilist kuulasid hoolega koolitaja selgitusi ja soovitusi mulla, taimede ning loodava peenra kohta.
Istutasime juhendaja käe all halli aruheina, kreemi õisikuga astilbed, sinihallid hostad, põisenelaid, teravõielisi kõrrelisi, punaselehelisi helmikpöörised , kultuurkortslehti ja efektivormise paju.
Dekoratiivsed põllukivid suurendasid veel peenra efekti.
Kordaläinud päeva eest suur tänu Maire Aimsalule ja Merike Ilvesele!
Projekti kaasfinantseeris Järva Vallavalitsus.
Kirja pani Aime Kallandi
25. veebruar 2018 Sargvere mõisas.
EESTI VABARIIK 100 juubeliaasta tähistamine.
Järva Maanaiste Ühenduse juhatuse ja MES tegevjuhi pidulik vastuvõtt, mis algas Eesti hümni laulmise ja tervitustega.
Esinaine Aime Kallandi tervitas ja tänas juhatuse nimel koostööpartnereid Karinu külaselts KARAME ja Sargvere Maakultuuri Seltsi, samuti häid võõrustajaid Anna Vaba Aja Maja, Vao seltsimaja, Järva-Jaani Päevakeskust ja Karinu külamaja.
Häid soove tõid Viljandi maanaiste ühenduse esinaine Kadri Vollmann abikaasaga, Järva Pensionäride Koondise tervitused edastas Ulvi Meikup, päevakohaseid luuletusi luuletusi kuulsime Evi Treimannilt ja Malle Araku esituses.
Meeleolumuusikat pakkus ansambel “Tantsi Minu Pilli Järgi”, ilusa pidulaua kattis 43 osalejale “Päikseline Catering”.
Pidulik vastuvõtmine sai teoks tänu Leader projekti
“Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja” abi.
Kaunist juubeliaastat kõigile soovides
Aime Kallandi
EESTI VABARIIK 100 juubeliaasta tähistamine.
Järva Maanaiste Ühenduse juhatuse ja MES tegevjuhi pidulik vastuvõtt, mis algas Eesti hümni laulmise ja tervitustega.
Esinaine Aime Kallandi tervitas ja tänas juhatuse nimel koostööpartnereid Karinu külaselts KARAME ja Sargvere Maakultuuri Seltsi, samuti häid võõrustajaid Anna Vaba Aja Maja, Vao seltsimaja, Järva-Jaani Päevakeskust ja Karinu külamaja.
Häid soove tõid Viljandi maanaiste ühenduse esinaine Kadri Vollmann abikaasaga, Järva Pensionäride Koondise tervitused edastas Ulvi Meikup, päevakohaseid luuletusi luuletusi kuulsime Evi Treimannilt ja Malle Araku esituses.
Meeleolumuusikat pakkus ansambel “Tantsi Minu Pilli Järgi”, ilusa pidulaua kattis 43 osalejale “Päikseline Catering”.
Pidulik vastuvõtmine sai teoks tänu Leader projekti
“Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja” abi.
Kaunist juubeliaastat kõigile soovides
Aime Kallandi
24.09.2017 Mihklipäeval Sargvere mõisas
Külas Tarvastu käsitöökoja rahvas ja maanaised Mulgimaalt, Järva maanaiste käsitöö näitusmüük
Külas Tarvastu käsitöökoja rahvas ja maanaised Mulgimaalt, Järva maanaiste käsitöö näitusmüük
Karinu külamajas 27. augustil 2017 "Vanaemadeaegne seebikeetmine" ... pärimused memmelt lapselapsele: siga seebiks e. kuidas maanaised õppisid seepi valmistama.
Me olime juba 2013 aastal seebi keetmise õpitoas osalenud ja need seebidki liistakuks kulunud.
Seebiteol Karinu külamajas kasutasime sulatatud searasva, külmpressõli, pehmet või allikavett, seebikivi ja tõrva.
Seebi keetmise esimene reegel - järgi retsepti protsente! Üldrasvast (rasv ja õli koos) 38% vett, 14% naatriumhüdroksiidi e seesuvitajatebikivi. Üldkogusest 10% muid lisandeid, meie kasutasime tõrva.
Teine reegel - täida ohutusnõudeid, kanna kaitseprille, kindaid!
Huvilisi tuli kohale Koerust, Võhmutalt, Sargverest, Agerist, Järva-Jaanist, Pärnust ja Tallinnast ja Karinult, kokku 14 prouat.
Töö sujus kiirelt ja abikäsi jätkus, kahe tunniga saime omad seebid valmis! Kohvilauas rääkis igaüks, millega tegeleb või mida ta hästi oskab, mis meeldib.
Aitäh, teile Triin, Aili, Diana, Merike, Kerli, Daive, Helju, Ines, Ede, Reet, Milvi, Viivi, Valve ja Katre!
Kirja pani Aime Kallandi
Me olime juba 2013 aastal seebi keetmise õpitoas osalenud ja need seebidki liistakuks kulunud.
Seebiteol Karinu külamajas kasutasime sulatatud searasva, külmpressõli, pehmet või allikavett, seebikivi ja tõrva.
Seebi keetmise esimene reegel - järgi retsepti protsente! Üldrasvast (rasv ja õli koos) 38% vett, 14% naatriumhüdroksiidi e seesuvitajatebikivi. Üldkogusest 10% muid lisandeid, meie kasutasime tõrva.
Teine reegel - täida ohutusnõudeid, kanna kaitseprille, kindaid!
Huvilisi tuli kohale Koerust, Võhmutalt, Sargverest, Agerist, Järva-Jaanist, Pärnust ja Tallinnast ja Karinult, kokku 14 prouat.
Töö sujus kiirelt ja abikäsi jätkus, kahe tunniga saime omad seebid valmis! Kohvilauas rääkis igaüks, millega tegeleb või mida ta hästi oskab, mis meeldib.
Aitäh, teile Triin, Aili, Diana, Merike, Kerli, Daive, Helju, Ines, Ede, Reet, Milvi, Viivi, Valve ja Katre!
Kirja pani Aime Kallandi
5. – 26. juuli 2017 käisid MTÜ Järva maanaiste ühenduse liikmed õppereisil Lõuna-Eestis, et tutvuda, kuidas sealsed külainimesed ja seltsid saavad hakkama, millega tegelevad, kuidas väärtustavad maaelu.
Külastasime esmalt Värskas Seto talumuuseumi, neil on alati varuks mõni üllatusväljapanek. Folklooriansambli “Kuldatsäuk” (Kuldne kobar) arhailised laulud ja tantsud läksid hinge ja asi muutus veelgi põnevamaks, kui kutsuti meie rahvas kaasa tantsima, ei siin lugenud ei aastad ega valutavad liigesed!
Astusime sisse Vana Jüri seebipoodi Vahtraoru talus, kus pere tegelebki ökoloogiliselt puhta käsitöö seebi keetmisega, kasutades erinevaid materjale, sellest ka kaubal põnevad nimetused ja ilusad värvilised pakendid. Soovijad said osta erilõhna ja nimetusega kaupa, ka kiusupunni ning kooselu seepi.
Obinitsa jõudsime just keraamik Ülle Sink´i mälestusnäituse “Pühaklinnud” avamise hetkel. Tema tööd erinevad akadeemilistest normidest, igas teoses peitub vaataja hing.
Kauksi Ülle rääkis setu rahva püsimajäämisest kodumaal ja kaugel Siberimaal, ajalehe toimetamisest ning külaelust. Riitsaare Evar on tuntud, kui hõbeehete looja, pärimuskultuuri säilitaja.
Taarka tarõs saime maitsta imehäid ahjus küpsenud putrusid ja ehedat hansat.
Ööbisime mugavas Kubija hotell-loodusspaas, kasutades kõiki vee- ja saunamõnusid.
Teisel päeval sõitsime Võru linna, et vaadata Tamula järveäärset promenaadi, ütlesime “Tere” Fr. R. Kreuzwaldile ja rääkisime, kuidas tema kilplased Järvamaal elavad.
Haanjas asuv Mooska talu on tuntud pärandkultuuri ja suitsusaunakommete tutvustajana. Traditsiooniline suitsusaun on kantud UNESCO pärandkultuuri nimestikku. Perenaine, Eda Veeroja õpetas, kuidas õieti liha soolata ja suitsutada, peres on igal liikmel oma ülesanne.
Teppo lõõtsatalus ootas meid kuulsa August Teppo lapse-lapselaps Priidu Teppo, kes tutvustas meile oma kauge esivanema pilli erilist kõla ja eripärasid. Ja siis ta saabus - noor mees Toomas Ojasaar, pillimees, kes on noorest peast hakanud ise õppima, lõpetanud muusikakooli. Sõnaosav tulevane lõõtsakuningas mängis meile lustiga pika kava, soovilugusid veel pealegi.
Täname oskuslikku reisijuhti, Viire Vahtrat Loodusreisid OÜ , bussifirmat Niinsalu OÜ N-Bussid ja kannatlikku bussijuhti Arvo Pormann´i.
Järva maanaiste 33 osavõtnuga kordaläinud reis: "Õppeekskursioon Lõuna-Eesti parimad paigad" sai teoks tänu Leaderi projektile “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”, mis on pühendatud EV 100
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendusest
Külastasime esmalt Värskas Seto talumuuseumi, neil on alati varuks mõni üllatusväljapanek. Folklooriansambli “Kuldatsäuk” (Kuldne kobar) arhailised laulud ja tantsud läksid hinge ja asi muutus veelgi põnevamaks, kui kutsuti meie rahvas kaasa tantsima, ei siin lugenud ei aastad ega valutavad liigesed!
Astusime sisse Vana Jüri seebipoodi Vahtraoru talus, kus pere tegelebki ökoloogiliselt puhta käsitöö seebi keetmisega, kasutades erinevaid materjale, sellest ka kaubal põnevad nimetused ja ilusad värvilised pakendid. Soovijad said osta erilõhna ja nimetusega kaupa, ka kiusupunni ning kooselu seepi.
Obinitsa jõudsime just keraamik Ülle Sink´i mälestusnäituse “Pühaklinnud” avamise hetkel. Tema tööd erinevad akadeemilistest normidest, igas teoses peitub vaataja hing.
Kauksi Ülle rääkis setu rahva püsimajäämisest kodumaal ja kaugel Siberimaal, ajalehe toimetamisest ning külaelust. Riitsaare Evar on tuntud, kui hõbeehete looja, pärimuskultuuri säilitaja.
Taarka tarõs saime maitsta imehäid ahjus küpsenud putrusid ja ehedat hansat.
Ööbisime mugavas Kubija hotell-loodusspaas, kasutades kõiki vee- ja saunamõnusid.
Teisel päeval sõitsime Võru linna, et vaadata Tamula järveäärset promenaadi, ütlesime “Tere” Fr. R. Kreuzwaldile ja rääkisime, kuidas tema kilplased Järvamaal elavad.
Haanjas asuv Mooska talu on tuntud pärandkultuuri ja suitsusaunakommete tutvustajana. Traditsiooniline suitsusaun on kantud UNESCO pärandkultuuri nimestikku. Perenaine, Eda Veeroja õpetas, kuidas õieti liha soolata ja suitsutada, peres on igal liikmel oma ülesanne.
Teppo lõõtsatalus ootas meid kuulsa August Teppo lapse-lapselaps Priidu Teppo, kes tutvustas meile oma kauge esivanema pilli erilist kõla ja eripärasid. Ja siis ta saabus - noor mees Toomas Ojasaar, pillimees, kes on noorest peast hakanud ise õppima, lõpetanud muusikakooli. Sõnaosav tulevane lõõtsakuningas mängis meile lustiga pika kava, soovilugusid veel pealegi.
Täname oskuslikku reisijuhti, Viire Vahtrat Loodusreisid OÜ , bussifirmat Niinsalu OÜ N-Bussid ja kannatlikku bussijuhti Arvo Pormann´i.
Järva maanaiste 33 osavõtnuga kordaläinud reis: "Õppeekskursioon Lõuna-Eesti parimad paigad" sai teoks tänu Leaderi projektile “Õppiv Järva maanaine - maaelu ja kodu hoidja”, mis on pühendatud EV 100
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendusest
28.mai 2017. Mulgimaa reisist.
Tarvastu Käsitöökoja pere koos raamatukogu ja muuseumiga kutsus Järva maanaiste ühenduse liikmeid endale külla. Külastasime lisaks käsitöökojale Lusika Turismitalu, Murese mahe- ja lambakasvatustalu ning Risttee talu taimeaeda.
Siin mõned arvamused:
Lusika Turismitalu. Ümbrus, aed, veesilmad, ojake, mis seal voolas olid viimase peal. See ei tule muidu. Selleks on vaja palju raha, tööd ja vaeva. Ongi elutöö. Kõik on läbi mõeldud. Mul on kahju, et jätsin lille ostmata.
Tarvastu Käsitöökoda- hubane, hea aura, vahvad naised. Eriti see naine, kes kirjutas luuleraamatu mulgi murdes lastele- mul on raamat kodus. Ta pani mulgimaa murrakut, kui tutvustav . Vahva. Need savikausid, kust pakuti lihtsat ja nii maitsvat toitu.
Tarvastu Raamatukogu. Meeldisid väga aknamaalid - väga vinged. Raamatukogus mööbel. Hubane ja tänapäevane.
Lambakasvatustalu. Konserv oli hea. Tubli lambakasvataja. Kuidas ta küll suudab kõigega toime tulla?
Mulle meeldib veel Nikolai Baturini ütlus:
„KUI MIA TÕUSU VARVASTE PÄÄLE- NÄE MIA KAUGESE TARVASTU PÄÄLE“ Malle, Tervitustega Vaolt
Üllatas nii südamlik vastuvõtt Käsitöökojas,mitu noort inimest, keda igalpool pole. Positiivne õhkkond ja üksteise toetamine. Ja Käsitöökoja hoone teise korruse tööruum oli super! Sellises ruumis käiks iga päev! Ja valla toetus, mida peab ka kiitma! Veel meeldib mulle mulgi murde elushoidmine. Olen kuulanud Vikerraadiost Mulgi Uudiseid,nüüd oli nii tore kohata neid inimesi nö elusast peast ja otse sündmuskohal. Ostsin mälestuseks luuleraamatu. Nii armas mälestus. Teiseks üllatavaks kohaks oli Lusika talu. Uskumatu,kui tublisid ja töökaid inimesi on Eestimaa peal. Selline ilus ümbrus, vetevulin, linnulaul ja konnade krooksumine...kui see ei oleks paastulaagriks mõeldud, siis tahaks sinna paradiisi tagasi! Aili Koerust
Risttee talu taimeaia moto: TAIMEDES PEITUB NII ILU KUI VÕLU ... SEE JUST ONGI TÕELINE ELU
Loodis asuv talu paistis silma oma lihtsuse ja nutika istikute - taimede paigutusega, soovijad said osta põnevaid taimi.
Kiiker OÜ firmale tänu mugava bussireisi eest!
Kirja pani Aime Metsla külast
Tarvastu Käsitöökoja pere koos raamatukogu ja muuseumiga kutsus Järva maanaiste ühenduse liikmeid endale külla. Külastasime lisaks käsitöökojale Lusika Turismitalu, Murese mahe- ja lambakasvatustalu ning Risttee talu taimeaeda.
Siin mõned arvamused:
Lusika Turismitalu. Ümbrus, aed, veesilmad, ojake, mis seal voolas olid viimase peal. See ei tule muidu. Selleks on vaja palju raha, tööd ja vaeva. Ongi elutöö. Kõik on läbi mõeldud. Mul on kahju, et jätsin lille ostmata.
Tarvastu Käsitöökoda- hubane, hea aura, vahvad naised. Eriti see naine, kes kirjutas luuleraamatu mulgi murdes lastele- mul on raamat kodus. Ta pani mulgimaa murrakut, kui tutvustav . Vahva. Need savikausid, kust pakuti lihtsat ja nii maitsvat toitu.
Tarvastu Raamatukogu. Meeldisid väga aknamaalid - väga vinged. Raamatukogus mööbel. Hubane ja tänapäevane.
Lambakasvatustalu. Konserv oli hea. Tubli lambakasvataja. Kuidas ta küll suudab kõigega toime tulla?
Mulle meeldib veel Nikolai Baturini ütlus:
„KUI MIA TÕUSU VARVASTE PÄÄLE- NÄE MIA KAUGESE TARVASTU PÄÄLE“ Malle, Tervitustega Vaolt
Üllatas nii südamlik vastuvõtt Käsitöökojas,mitu noort inimest, keda igalpool pole. Positiivne õhkkond ja üksteise toetamine. Ja Käsitöökoja hoone teise korruse tööruum oli super! Sellises ruumis käiks iga päev! Ja valla toetus, mida peab ka kiitma! Veel meeldib mulle mulgi murde elushoidmine. Olen kuulanud Vikerraadiost Mulgi Uudiseid,nüüd oli nii tore kohata neid inimesi nö elusast peast ja otse sündmuskohal. Ostsin mälestuseks luuleraamatu. Nii armas mälestus. Teiseks üllatavaks kohaks oli Lusika talu. Uskumatu,kui tublisid ja töökaid inimesi on Eestimaa peal. Selline ilus ümbrus, vetevulin, linnulaul ja konnade krooksumine...kui see ei oleks paastulaagriks mõeldud, siis tahaks sinna paradiisi tagasi! Aili Koerust
Risttee talu taimeaia moto: TAIMEDES PEITUB NII ILU KUI VÕLU ... SEE JUST ONGI TÕELINE ELU
Loodis asuv talu paistis silma oma lihtsuse ja nutika istikute - taimede paigutusega, soovijad said osta põnevaid taimi.
Kiiker OÜ firmale tänu mugava bussireisi eest!
Kirja pani Aime Metsla külast
9. aprillil 2017: "4000 sammu südamele ja hingele"
Esmalt täname Marikat perega ja teid, kallid liikumispäevast osavõtjad, kordaläinud päeva eest!
Ailile perega suur tänu, neil oli lausa 5 inimest! Kokku osales 18 matkajat.
Rohevahetus toimis, heategevusmüük edukas tänu pakkujale Marikale!
Kirja pani Aime Kallandi
Esmalt täname Marikat perega ja teid, kallid liikumispäevast osavõtjad, kordaläinud päeva eest!
Ailile perega suur tänu, neil oli lausa 5 inimest! Kokku osales 18 matkajat.
Rohevahetus toimis, heategevusmüük edukas tänu pakkujale Marikale!
Kirja pani Aime Kallandi
26. märts 2017. Paastumaarjapäev ja Järva maanaiste ühenduse majandusaasta aruande kinnitamine kaunis Sargvere mõisas
Järva maanaised said kokku Sargvere mõisas üldkoosolekul, kus kuulasid 2016 aasta tegevusaruannet, mis hinnati enamushäältega “heaks”.
Paastumaarjapäeva heade soovide lindid kinnitasime iidse tamme okstele sõnadega: “
“Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe, head sõnad suhu!"
Kirja pani Aime Kallandi
Järva maanaised said kokku Sargvere mõisas üldkoosolekul, kus kuulasid 2016 aasta tegevusaruannet, mis hinnati enamushäältega “heaks”.
Paastumaarjapäeva heade soovide lindid kinnitasime iidse tamme okstele sõnadega: “
“Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe, head sõnad suhu!"
Kirja pani Aime Kallandi
19 veebruar 2017. Järva maanaiste ühendus tähistas vabariigi sünnipäeva
Järva maanaiste ühenduse liikmed said kokku 19. veebruari päeval Anna Vaba Aja Majas, kus meenutasid Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel eestlust ja eestlasi üle maailma.
Täname Lea Heinastet, rääkimast usust, kirikust ja tavadest.
Kiidusõnad vastuvõtjatele - Marika Joale ja Elle Näppole, viimase käte alt valminud rukkililled rõõmustasid silma ja hinge!
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendus
Järva maanaiste ühenduse liikmed said kokku 19. veebruari päeval Anna Vaba Aja Majas, kus meenutasid Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel eestlust ja eestlasi üle maailma.
Täname Lea Heinastet, rääkimast usust, kirikust ja tavadest.
Kiidusõnad vastuvõtjatele - Marika Joale ja Elle Näppole, viimase käte alt valminud rukkililled rõõmustasid silma ja hinge!
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendus
16. oktoober 2016 Maanaiste päev Vaol.
Ema, laps, armsam ja lapike maad,
millest pärit su enese elulaad,
mille peal maised mõtted,
mille all maised luud...
Sinu küljes on homsed küsijad suud.
Sa vastad ja vastutad, seni kui saad
hoida ema, last, armsamat, lapikest maad,
mis on pealtnäha pisike maailmalõik.
Kuid selle pealt näha on maailmas kõik!
Ema, laps, armsam ja lapike maad,
millest pärit su enese elulaad,
mille peal maised mõtted,
mille all maised luud...
Sinu küljes on homsed küsijad suud.
Sa vastad ja vastutad, seni kui saad
hoida ema, last, armsamat, lapikest maad,
mis on pealtnäha pisike maailmalõik.
Kuid selle pealt näha on maailmas kõik!
25. septembril 2016 - tähistasime Mihklipäeva Sargvere mõisas.
Kena päikseline pühapäev. Jalutasime õites mõisa pargis. Sargvere mõisa trepil tegime Järvamaa maanaistega ühise pildi. Evi rääkis Mihklipäeva tavadest ja kommetest. Võistkonnad pingutasid kartuli noppimisel, keldrisse hoiule panemisel, kuuma muna hoidmisel ja patside punumisel.
Meie Evist on tore lugu oktoobrikuu ajakirjas “Tiiu”. Ansambel Meelespea laulud köitsid kõiki, laulsime koos ja lõime tantsu. Jõime kohvi, maitsesime kaasa toodud küpsetisi. Osadel naistel olid seljas rahvarõivad, mis tegid päeva veelgi pidulikumaks. Tuhat tänu korraldajatele!
Täname Paide valla piirkonna naisi kordaläinud mihklipäeva eest! Tänud Saimile vastuvõtu eest hubases Sargvere mõisas. Meid oli oodatud!
Ansambel "Meelespea" koos võrratu muusiku Eve Marjakiga, aitäh!
Oktoobrikuises ajakirjas "Tiiu" särab meie kuldsuu ja maasool Evi Treimann! Meil on Sinu üle hea meel!
Kirja pani Aime Kallandi
Kena päikseline pühapäev. Jalutasime õites mõisa pargis. Sargvere mõisa trepil tegime Järvamaa maanaistega ühise pildi. Evi rääkis Mihklipäeva tavadest ja kommetest. Võistkonnad pingutasid kartuli noppimisel, keldrisse hoiule panemisel, kuuma muna hoidmisel ja patside punumisel.
Meie Evist on tore lugu oktoobrikuu ajakirjas “Tiiu”. Ansambel Meelespea laulud köitsid kõiki, laulsime koos ja lõime tantsu. Jõime kohvi, maitsesime kaasa toodud küpsetisi. Osadel naistel olid seljas rahvarõivad, mis tegid päeva veelgi pidulikumaks. Tuhat tänu korraldajatele!
Täname Paide valla piirkonna naisi kordaläinud mihklipäeva eest! Tänud Saimile vastuvõtu eest hubases Sargvere mõisas. Meid oli oodatud!
Ansambel "Meelespea" koos võrratu muusiku Eve Marjakiga, aitäh!
Oktoobrikuises ajakirjas "Tiiu" särab meie kuldsuu ja maasool Evi Treimann! Meil on Sinu üle hea meel!
Kirja pani Aime Kallandi
august 2016 reis Kodukant Järvamaa korraldamisel Paldiskisse.
Meid huvitas Harjumaa külaelu. Esmalt tutvusime Harju maakonna külaelu Ääsmäe külaplatsil- ja seejärel Ääsmäe ja Saue valla külaeluga hõrgu hommikukohvi ja piruka, koogiga.
Paldiskis külastasime Pakri tuletorni, nägime tõelist Paldiski ajaloo südant - Peetri Tolli tavernit,
sõime pika laua taga maitsva lõuna. Piki mereranda sõites jõudsime Lohusalu MTÜ Kase käsitöö - muuseumitoa - näitust vaatama, samas asus väike pood, kus müüdi nii käsitööd, kui vanavara.
Keila-Joa mõisas oli kohe-kohe algamas pulmatseremoonia, sestap imetlesime tunni-pooleteise jooksul lossi ümbrust, kuulasime giidi sisukat tutvustust Keile-Joa ajaloost.
Ka siin tulevad tänud öelda giid Annelile, ilmlõpmata laheda jutu eest terve ringreisi vältel!
Kirja pani Aime Kallandi
Meid huvitas Harjumaa külaelu. Esmalt tutvusime Harju maakonna külaelu Ääsmäe külaplatsil- ja seejärel Ääsmäe ja Saue valla külaeluga hõrgu hommikukohvi ja piruka, koogiga.
Paldiskis külastasime Pakri tuletorni, nägime tõelist Paldiski ajaloo südant - Peetri Tolli tavernit,
sõime pika laua taga maitsva lõuna. Piki mereranda sõites jõudsime Lohusalu MTÜ Kase käsitöö - muuseumitoa - näitust vaatama, samas asus väike pood, kus müüdi nii käsitööd, kui vanavara.
Keila-Joa mõisas oli kohe-kohe algamas pulmatseremoonia, sestap imetlesime tunni-pooleteise jooksul lossi ümbrust, kuulasime giidi sisukat tutvustust Keile-Joa ajaloost.
Ka siin tulevad tänud öelda giid Annelile, ilmlõpmata laheda jutu eest terve ringreisi vältel!
Kirja pani Aime Kallandi
juuli lõpp 2016 ekskursioon “Kuidas elad, Ida-Viru maanaine?”
Sirutasime jalgu tassi kohvi taga Valaste kohvikus, sõitsime kargesse Kohtla kaevandusmuuseumi vagunettides maa-alust elu giidi saatel uudistama, külastasime imeilusat, puhast ja lillederüüs Narva linna, osad meist jõudsid Narva Hermanni linnuse tornigi ronida, kustumatu mulje jättis Toila Oru lossipark. Lõpuks kohtumine ettevõtlike Ida-Viru maanaiste Ester Gabrieli ja Maie Paasiga rannakohvikus, mida juhib samuti maanaine! Ida-Virus on hakkajaid maanaisi, kellelt tasub šnitti võtta.
Pikk, palav päev jõudis õnnelikult lõpule, muljeid palju. Siinkohal tänusõnad Aili Kirsimetsale ja tulevasele giidile Kajale! Kiikeri firmale kiitus tipp-topp sõidu eest!
Kirja pani Aime Kallandi
Sirutasime jalgu tassi kohvi taga Valaste kohvikus, sõitsime kargesse Kohtla kaevandusmuuseumi vagunettides maa-alust elu giidi saatel uudistama, külastasime imeilusat, puhast ja lillederüüs Narva linna, osad meist jõudsid Narva Hermanni linnuse tornigi ronida, kustumatu mulje jättis Toila Oru lossipark. Lõpuks kohtumine ettevõtlike Ida-Viru maanaiste Ester Gabrieli ja Maie Paasiga rannakohvikus, mida juhib samuti maanaine! Ida-Virus on hakkajaid maanaisi, kellelt tasub šnitti võtta.
Pikk, palav päev jõudis õnnelikult lõpule, muljeid palju. Siinkohal tänusõnad Aili Kirsimetsale ja tulevasele giidile Kajale! Kiikeri firmale kiitus tipp-topp sõidu eest!
Kirja pani Aime Kallandi
23. juuli 2016 Eesti Maanaiste Ühenduse 20 aastapäev Oru Külakeskuses Harjumaal.
Eesti Maanaiste Ühenduse raamatu esitlus: Tiiu Soans, kauaaegne EMÜ-e eestvedaja, on teinud ära suure töö ja koostanud rohke pildimaterjaliga raamatu nendest aastatest.
Eesti Maanaiste Ühenduse raamatu esitlus: Tiiu Soans, kauaaegne EMÜ-e eestvedaja, on teinud ära suure töö ja koostanud rohke pildimaterjaliga raamatu nendest aastatest.
"Toidu energeetika ja isude sõnumid" 10.aprill 2016 Vao Seltsimajas
“Inimeses on alati midagi peidus. Paksu koorekihi all. Vahest on tunne, et oled nagu paksu koorega haab. Sees on pehme puusüda, kergesti voolitav ja tahutav, peal kaitsev paks koor, mis jätab mulje, et oled ligipääsmatu. See on talvine mulje. Aga võta näpust, kui kevadel tulevad lehed külge, siis nende habras värin annab märku igast tundevärinast.”
Nii algavad Metsamoor Inge Karjuse retseptid hingele. 10 aprillil ootasid 32 kuulajat Koeru valla Vao Seltsimajas Inge Karjuselt häid retsepte valutegevale hädale nii endale, sõbrale. Kohvitassid jäid poolikuks, maitsavad saiad seisma, sest Irje raputas meid oma loenguga korralikult läbi.
Alates kurnatud maapinnast, lõhutud piimarasva molekulidest, piima juues areneb kont, mitte aju, sojauba on naissuguhormooni allikas, jne, jne.
Parimad loodusliku happe allikad, mis puhastavad raku membraane on sõstrad, astelpaju, pihlakad. Toiduallergia tekib fermentide puudusest, aitab naturaalne õunaäädikas, parim toidurasva asendaja on avokaado, stressis inimene vajab joodi, seda leidub jõhvikas.
Kõigil loengust osalejail oli võimalus vestelda herbaatikuga ning kuulata soovitusi ja osta salve, mikstuure, taimekaarte ja palju muud põnevat.
Südamlikud tänud Vao Seltsimaja eest Eduard Laidinenile, Väino Liivale, hakkajatele Koeru piirkonna maanaistele Malle Koptile ja Aili Kirsimetsale kiidusõnad!
Metsamoor Irje Karjuse tooteid saab osta Paidest Väike-Aia tn 5, tel 56761288. Loe täpsemalt www.tervisekodu.ee
“Inimeses on alati midagi peidus. Paksu koorekihi all. Vahest on tunne, et oled nagu paksu koorega haab. Sees on pehme puusüda, kergesti voolitav ja tahutav, peal kaitsev paks koor, mis jätab mulje, et oled ligipääsmatu. See on talvine mulje. Aga võta näpust, kui kevadel tulevad lehed külge, siis nende habras värin annab märku igast tundevärinast.”
Nii algavad Metsamoor Inge Karjuse retseptid hingele. 10 aprillil ootasid 32 kuulajat Koeru valla Vao Seltsimajas Inge Karjuselt häid retsepte valutegevale hädale nii endale, sõbrale. Kohvitassid jäid poolikuks, maitsavad saiad seisma, sest Irje raputas meid oma loenguga korralikult läbi.
Alates kurnatud maapinnast, lõhutud piimarasva molekulidest, piima juues areneb kont, mitte aju, sojauba on naissuguhormooni allikas, jne, jne.
Parimad loodusliku happe allikad, mis puhastavad raku membraane on sõstrad, astelpaju, pihlakad. Toiduallergia tekib fermentide puudusest, aitab naturaalne õunaäädikas, parim toidurasva asendaja on avokaado, stressis inimene vajab joodi, seda leidub jõhvikas.
Kõigil loengust osalejail oli võimalus vestelda herbaatikuga ning kuulata soovitusi ja osta salve, mikstuure, taimekaarte ja palju muud põnevat.
Südamlikud tänud Vao Seltsimaja eest Eduard Laidinenile, Väino Liivale, hakkajatele Koeru piirkonna maanaistele Malle Koptile ja Aili Kirsimetsale kiidusõnad!
Metsamoor Irje Karjuse tooteid saab osta Paidest Väike-Aia tn 5, tel 56761288. Loe täpsemalt www.tervisekodu.ee
Palmipuude püha tähistamine kaunis Sargvere mõisas
20. märtsil 2016 kogunesid maanaised perede ja heade sõpradega armsasse Sargvere mõisa tähistama palmipuude püha, meeelde tuletama paastumaarjapäeva kombeid, soovima häid soove.
Külalisi ootasid mõisa perenaine Saimi Sapp oma abilistega. Ansambel Meelespea alustaski sünnipäevalapse ... Elle Näppo tervituslauluga. Urmase hoogne valsituur hällilapsega avasid mõnusa pühapäeva koosviibimise.
Õues rääkis Elle, endine kultuuritöötaja, paastumaarjapäeva kommetest. Igaüks sidus oma soovilindi iidse tamme okste külge. Saali tulles urbis Ulvi hoolega kõik üle ja nii, nagu Elle rääkis: “Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe ja head sõnad suhu!!”
Meil on saanud heaks tavaks ühiselt katta laud, nii jääb korraldajal vähem muret ning kõigil rõõm midagi ise küpsetada või kauplusest meelepärast valida.
Kiitus Anne Arusaarele imemaitsva kuuma pudru eest! Nõnda veetsime toredalt aega kenal pühapäeval: kuulates ansambli Meelespea helisevat laulu, juhendaja Eve Martjaki virtuoosset akordionisaadet ning lõpuks laulsime ühiselt populaarseid tänapäeva viise.
Kirja pani Aime Kallandi
20. märtsil 2016 kogunesid maanaised perede ja heade sõpradega armsasse Sargvere mõisa tähistama palmipuude püha, meeelde tuletama paastumaarjapäeva kombeid, soovima häid soove.
Külalisi ootasid mõisa perenaine Saimi Sapp oma abilistega. Ansambel Meelespea alustaski sünnipäevalapse ... Elle Näppo tervituslauluga. Urmase hoogne valsituur hällilapsega avasid mõnusa pühapäeva koosviibimise.
Õues rääkis Elle, endine kultuuritöötaja, paastumaarjapäeva kommetest. Igaüks sidus oma soovilindi iidse tamme okste külge. Saali tulles urbis Ulvi hoolega kõik üle ja nii, nagu Elle rääkis: “Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe ja head sõnad suhu!!”
Meil on saanud heaks tavaks ühiselt katta laud, nii jääb korraldajal vähem muret ning kõigil rõõm midagi ise küpsetada või kauplusest meelepärast valida.
Kiitus Anne Arusaarele imemaitsva kuuma pudru eest! Nõnda veetsime toredalt aega kenal pühapäeval: kuulates ansambli Meelespea helisevat laulu, juhendaja Eve Martjaki virtuoosset akordionisaadet ning lõpuks laulsime ühiselt populaarseid tänapäeva viise.
Kirja pani Aime Kallandi
Sõbralik sõbrapäev sõpradega 14. veebruaril 2016
Täname Anna piirkonna eestvedajaid Järva maanaisi vastuvõtmas: Elle Näppot ja Marika Joad!
Kirja pani Aime Kallandi
Täname Anna piirkonna eestvedajaid Järva maanaisi vastuvõtmas: Elle Näppot ja Marika Joad!
- Kohtumisel rääkisime Järva maanaiste ühenduse logo saamisloost - üleskutsele visandada meie logo, reageeris ainult Marika Joa, samal, novembrikuul arutlesime kõik koos, tulid mõned parandusettepanekud ja meie kunstnik Piret Kreitsman kujundas Järva maanaiste logo.
- Marika Joa andis aru annetatud jõulupakkide kohta. Otsustasime, et hakkame varakult annetuspakke valmistama ja leidma, kes vajavad neid kõige rohkem.
- Kodutööks oli tarvis mõelda suvise reisiplaani peale. Enamus pooldas Ida-Virumaa reisi, hakkame plaane pidama.
- Õnnitlesime sünnipäevalapsi, juubilarid said võrratu Elle Näppo näputööde omanikuks.
- Elle õpetusel meisterdasime ilusad õrnad südamed.
Kirja pani Aime Kallandi
Täname kõiki, kes 22. novembril 2015 Koeru kultuurimaja hubases ruumis kadripäeval osalesid!
Aitäh Koeru inimestele - Ailile, Mallele ja Üllele toreda kadripäevaeelse meeleolu loomise eest! Eriline tänu muusik Anne Pindrele, südamliku soovikontserdi loomisel.
Kuulutasime välja “Maanaiste hing 2015” kelleks sai Evi Treiman - kauaegne Järva maanaiste ühenduse liige ja eestvedaja, maasool, suure südamega inimene. Palju õnne!
Niipalju positiivset tagasisidet pole ammu olnud!
Birgit jõudis ka Järva Teataja online meie ettevõtmisi kajastada, ole tervitet!
Kirja pani Aime Kallandi
Aitäh Koeru inimestele - Ailile, Mallele ja Üllele toreda kadripäevaeelse meeleolu loomise eest! Eriline tänu muusik Anne Pindrele, südamliku soovikontserdi loomisel.
Kuulutasime välja “Maanaiste hing 2015” kelleks sai Evi Treiman - kauaegne Järva maanaiste ühenduse liige ja eestvedaja, maasool, suure südamega inimene. Palju õnne!
Niipalju positiivset tagasisidet pole ammu olnud!
Birgit jõudis ka Järva Teataja online meie ettevõtmisi kajastada, ole tervitet!
Kirja pani Aime Kallandi
Alates 1995 aastast, 15.oktoobril tähistatakse kogu maailmas Rahvusvahelist Maanaiste päeva, mille eesmärk on tunnustada tänapäeva maanaiste rolli.
18. oktoobril 2015 kutsusime teistes maakondades tegutsevaid maanaisi Karinu külamajja tähistama ühiselt Rahvusvahelist Maanaiste päeva. Kokku said Harju-, Jõgeva-, Vilandi- ja Järvamaa maanaised.
Kohaletulnuid tervitas perekond Arusalu viiuliduo oma armsate paladega. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tänas kiidusõnade ja maiustega maanaisi ning kõik koosviibinud maanaiste ühendused said mälestuseks Rene´ Viljati koostatud raamatu: „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“.
Maakondade esindajad rõõmustasid taaskohtumise üle, meenutasime möödunud aegu ja rääkisime tänapäeva maanaisest. Otsustasime ühiselt, et 2016 aastal, kui möödub Eesti Maanaiste Ühenduse loomisest 20 aastat, korraldada üle-eestiline maanaiste konverents.
Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnajuhataja Eha Tasang tutvustas töötute ja pensionäride võimalusi tööturul ning uusi avanevaid meetmeid 2016 aastal. Töötuks jäämine ei ole veel maailma lõpp, vaid esitab uusi väljakutseid ning ümberõppe võimalusi.
Eesti riigis minnakse vaikides maanaistepäevast mööda, kalendritest sellist päeva ei leia. Kes on esimene kalendri koostaja, kus 15. oktoobri alla on kirjutatud Rahvusvaheline Maanaiste päev!!
Järgmine Järva maanaiste kokkusaamine toimub 22. novembril kell 12.00 Koeru kultuurimaja väikses saalis. Rõõmuga võtame vastu uusi liikmeid Järva Maanaiste perre!
Kirja pani Aime Kallandi
18. oktoobril 2015 kutsusime teistes maakondades tegutsevaid maanaisi Karinu külamajja tähistama ühiselt Rahvusvahelist Maanaiste päeva. Kokku said Harju-, Jõgeva-, Vilandi- ja Järvamaa maanaised.
Kohaletulnuid tervitas perekond Arusalu viiuliduo oma armsate paladega. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tänas kiidusõnade ja maiustega maanaisi ning kõik koosviibinud maanaiste ühendused said mälestuseks Rene´ Viljati koostatud raamatu: „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“.
Maakondade esindajad rõõmustasid taaskohtumise üle, meenutasime möödunud aegu ja rääkisime tänapäeva maanaisest. Otsustasime ühiselt, et 2016 aastal, kui möödub Eesti Maanaiste Ühenduse loomisest 20 aastat, korraldada üle-eestiline maanaiste konverents.
Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnajuhataja Eha Tasang tutvustas töötute ja pensionäride võimalusi tööturul ning uusi avanevaid meetmeid 2016 aastal. Töötuks jäämine ei ole veel maailma lõpp, vaid esitab uusi väljakutseid ning ümberõppe võimalusi.
Eesti riigis minnakse vaikides maanaistepäevast mööda, kalendritest sellist päeva ei leia. Kes on esimene kalendri koostaja, kus 15. oktoobri alla on kirjutatud Rahvusvaheline Maanaiste päev!!
Järgmine Järva maanaiste kokkusaamine toimub 22. novembril kell 12.00 Koeru kultuurimaja väikses saalis. Rõõmuga võtame vastu uusi liikmeid Järva Maanaiste perre!
Kirja pani Aime Kallandi
27. septembril 2015 tähistasime koos peredega Sargvere mõisas mihklipäeva.
Tuletasime meelde mihklipäeva kombeid ja võistkonnad lahendasid Evi Treimani teemakohast viktoriini. Esines ansambel Meelespea, akordionisti Eve Martjaki juhendamisel. Õnnitlesime suviseid sünnipäevalapsi. Mihklipäevast võttis osa ka ajakirjanik Birgit Itse, kes avaldas Järva Teataja portaalis toreda fotoseeria.
Täname Sargvere mõisaperet lahke vastuvõtu eest ning ansambel Meelespeale koos juhendajaga aitäh!
Kirja pani Aime Kallandi
Tuletasime meelde mihklipäeva kombeid ja võistkonnad lahendasid Evi Treimani teemakohast viktoriini. Esines ansambel Meelespea, akordionisti Eve Martjaki juhendamisel. Õnnitlesime suviseid sünnipäevalapsi. Mihklipäevast võttis osa ka ajakirjanik Birgit Itse, kes avaldas Järva Teataja portaalis toreda fotoseeria.
Täname Sargvere mõisaperet lahke vastuvõtu eest ning ansambel Meelespeale koos juhendajaga aitäh!
Kirja pani Aime Kallandi
Järva Maanaised Järva-Jaanis kevad 2015
Järva Maanaiste Ühenduse Esinaise vastuvõtt 24. veebruaril 2015 Sargvere mõisas
"Kallid armsad töömesilased ja külalised!
Minu suurim tänu kõigile heade ideede, sõnade ja kõige, kõige, kõige eest, mis te tegite ja mille säras ja toimetuste tuhinas tundsid kõik 24. veebruari vastuvõtul viibijad ennast väga hästi. Tuli ettepanek, et nii hea koosviibimine võiks jääda traditsiooniks. See ju näitab kõige paremini, kui hästi pidu õnnestus. Suurimad tänud Aimele, kes oli kogu peo toimetamise mõtte ja läbiviimise idee autoriks ning peokutsete toimetajaks. Aitäh Piretile kodulehega toimetamise eest. Soojad tänusõnad Sargvere naiste tegusale meeskonnale, kes kohapeal organiseerisid ja toimetasid meile - Järva Maanaistele suurepärase ja nauditava peo: Evi (kuldsuu), Ulvi ja Anne! Tänu meie toitlustajale Katrin Aesmale väga maitsva suupärase eest!
Sügav kummardus kaunihäälsetele laulunaistele ning andekale ja väsimatule muusikule Evele! Tänud meid - Järva Maanaisi, tervitama tulnud külalisi: Järva maavanem Alo Aasma, Paide vallavanem Veljo Tammik, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar."
"Parimate soovidega Järva Maanaiste Esinaine Marika Joa
"Kallid armsad töömesilased ja külalised!
Minu suurim tänu kõigile heade ideede, sõnade ja kõige, kõige, kõige eest, mis te tegite ja mille säras ja toimetuste tuhinas tundsid kõik 24. veebruari vastuvõtul viibijad ennast väga hästi. Tuli ettepanek, et nii hea koosviibimine võiks jääda traditsiooniks. See ju näitab kõige paremini, kui hästi pidu õnnestus. Suurimad tänud Aimele, kes oli kogu peo toimetamise mõtte ja läbiviimise idee autoriks ning peokutsete toimetajaks. Aitäh Piretile kodulehega toimetamise eest. Soojad tänusõnad Sargvere naiste tegusale meeskonnale, kes kohapeal organiseerisid ja toimetasid meile - Järva Maanaistele suurepärase ja nauditava peo: Evi (kuldsuu), Ulvi ja Anne! Tänu meie toitlustajale Katrin Aesmale väga maitsva suupärase eest!
Sügav kummardus kaunihäälsetele laulunaistele ning andekale ja väsimatule muusikule Evele! Tänud meid - Järva Maanaisi, tervitama tulnud külalisi: Järva maavanem Alo Aasma, Paide vallavanem Veljo Tammik, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar."
"Parimate soovidega Järva Maanaiste Esinaine Marika Joa
Maanaised Karinul tähistamas Maanaiste päeva 26.oktoobril 2014
Järva Maanaiste Hing 2014 - Aime Kallandi. Aitäh sulle Aime!
Järva Maanaiste Hing 2014 - Aime Kallandi. Aitäh sulle Aime!
Järva Maanaised Viljandis 2010
Leivategu Jürimardil 2009